Tallinnas mälestati täna 1994. aasta 28. septembril Läänemerel Estonia katastroofis hukkunuid. Kuigi ilm oli täna ennelõunal Tallinnas väga tuuline, oli Estonial hukkunute mälestusmärgi juurde Mere puiestee juures Rannavärava mäe nõlval kogunenud umbes 50-60 inimest. Mälestusjumalateenistuse pidas Jaan Tammsalu ning mängis politseiorkester. Monumendi juurde asetati pärjad. Tallinnast Stockholmi teel olnud reisilaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembri ööl tormisel Läänemerel paarikümne minutiga. Selles, Läänemere suurimas rahuaegses laevaõnnetuses hukkus 852 inimest, peamiselt rootslased, soomlased ja eestlased.Estonia huku Kronoloogia
27. september 1994
19.15. Eesti lipu all sõitev reisilaev Estonia väljub Tallinna sadamast Stockholmi poole. Pardal on 989 inimest, neist 803 reisijat. Laeva kõik neli peamasinat töötavad ning sadamaalast väljudes antakse Estoniale täiskäik edasi. Lõunatuul puhub kiirusega 8-10 meetrit sekundis, kohati sajab vihma
20.00-24.00. Reis kulgeb tavapäraselt, masinad töötavad täiskäigul. Piki Eesti rannikut on mereolud mõõdukad, kuid avamerel muutub laine karmimaks. Laev on kergelt kreenis tüürpoordi poole, see on põhjustatud lasti paigutuse ja tuule suuna koosmõjust. Puhub edelatuul kiirusega 15-20 meetrit sekundis, laine kõrgus ulatub 3-4 meetrini. Mõned reisijad jäävad merehaigeks.
28. september
00.00. Estonia on läbinud Soome lahe suudme ning jõudnud Läänemere keskele. Laev jätkab sõitu, kiirus on ametlikel andmetel umbes 14 sõlme. Lainete suureneva mõju tõttu laseb laev käiku stabilisaatorid.
Veidi enne kella 1 kuuleb vahimees autotekil esiaparelli läheduses metalset kolksatust. Ta saab kaptenisillalt korralduse selle põhjus välja uurida. Mees teebki seda, kuid rambi juures paistab kõik korras olevat.
01.05. Ka mitmed teised meeskonnaliikmed ning reisijad kuulevad kolksatusi.
01.15. Masina kontrollruumis viibiv mehaanik näeb monitori vahendusel, kuidas vöörirambi külgedelt tungib vesi sisse, kuid ramp ise paistis olevat veel suletud.
Vöörivisiiri lukustusmehhanismid purunevad, 55-tonnine visiir avaneb, jääb hingede otsa kõlkuma ja kukub viimaks merre. Ta kisub lahti ka rambi, nii et autotekile hakkab vett tulvama.
Kiiresti tekib tuntav tüürpoordikreen. Osa reisijaid hakkab oma kajutitest põgenema, kohati puhkeb paanika. Kreeni tõttu jääb palju inimesi lõksu ega suuda oma ruumidest väljuda.
01.20. Nõrk naisehääl lausub laevakõlarites eesti keeles: «Häire, häire, laeval on häire!» Seejärel teatatakse meeskonnahäirest ning päästepaadihäirest.
01.22. Estonia annab eetrisse esimese Mayday-signaali. Kreen süveneb. Laeva peamasinad lõpetavad töö ning seiskub ka peageneraator, valgustus lülitub ümber tagavarageneraatorile.
01.30. Vesi tungib kajutitekkidele, laev on 90-kraadises kreenis ning komandosilla parempoolne osa vajub vee alla. Järgneb kiire uppumine, ahter ees.
01.50. Estonia kaob radariekraanilt koordinaatidel 59 kraadi ja 22 minutit põhjalaiust ning 21 kraadi ja 44 minutit idapikkust. Rootsi rannikuni jääb õnnetuspaigast sada, Soomele kuuluva Utö saareni 40 ja Hiiumaale 50 kilomeetrit. Turu rannavalve alustab päästeoperatsiooni. Peagi jõuavad õnnetuspaigale reisilaevad Mariella, Silja Europa, Silja Symphony ja Isabella.
03.05. Esimene Soome päästekopter saabub sündmuskohta.
Öösel ja varahommikul päästetakse 138 inimest, kellest üks sureb hiljem haiglas. Järgnevatel päevadel leitakse merest 92 surnukeha. Enamik pardalolnuist jääb Estoniale.
Allikas: Estonia lõppraport, Postimees
