Kallid raadiokuulajad!
Tallinnas Mustamäel asuv Kadaka Selver pani kuuks ajaks uksed kinni, poe kliendid peavad uue ostukoha leidma alates 21. märtsist.Sulgemise põhjuseks on kapitaalremont ja sel ajal on kinni ka teiste väiksemate samas hoones tegutsenud ettevõtete uksed.
Selveri keti juht Andres Heinver märkis, et nad otsustasid poe kuuks ajaks kinni panna, sest ei taha klientidele ebamugavusi valmistada.
Taasavamist lubas Heinver kuu aja pärast ehk 21. aprillil.
***
Remonti vajavate poenimekiri sisaldab ka Prismasid ja Maksimarketit.
Prisma ja Maksimarket on osa töödest ka juba ära teinud – Kristiine Prisma remont on valmis ja Lasnamäe Maksimarketil on samuti lõpetatud laienduse ehitus ja uue sisekujunduse tegemine. Tegemata või pooleliolevate tööde nimekirja kuuluvad aga Kadaka Selver, Sikupilli ja Lasnamäe Prisma ning Laagri Maksimarket.
Maksimarketit omava ETK juhatuse esimees Kati Kusmin selgitas, et vähemalt nende puhul on tööde põhjuseks kulude kokkuhoid. «Investeeringute teostamisel oli peamiseks eesmärgiks ökonoomsus ja võimalikult efektiivsed lahendused, et kaupluse kulud oleksid madalad ning et tarbijaid ei peaks suuri investeeringuid kinni maksma,» rääkis Kusmin. Lasnamäe kaupluse uuendamine läks ETK-le maksma 131 000 eurot, Laagri poe uuendamiseks on investeeringuks arvestatud 730 000 eurot.
Remonditolmuga tuleb Prisma klientidel arvestada Sikupillis, kus uuendustööd juba käivad ning kergem remont käib ka Lasnamäe Prismas.
Homme oleme kaugelt põhjast, Teravmägedelt Euroopa lõunaserva ulatuva pilvise ja sajuse madalrõhuvööndi all. Lume- ja lörtsisaju liikumine Eesti kohalt ida suunas on väga aeglane ning lumelabidas võib taas kord oma tarvilikkust tõestada. Õhtu poole laieneb Euroopa lääneosast Läänemerele kõrgrõhuala ja saartelt alates jääb pilvi vähemaks.Pühapäeva jooksul peaks sajust vabanema ka Ida-Eesti.
Homme on enamasti pilves ilm. Mitmel pool sajab lund ja lörtsi. Õhtupoolikul Lääne-Eestis saju võimalus väheneb. Puhub lõunakaare tuul, pärastlõunal pöördub Lääne-Eestis loodesse 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –1 kuni +3 kraadi.
Jaapanit tabanud maavärina ja järgnenud tsunami tagajärjel hukkunute ja teadmata kadunud inimeste arv on tõusnud üle 15 000, teatas Jaapani politsei. Hukkunute ametlik arv on praeguse seisuga 5692 ning registreeritud kadunud inimeste hulk on tõusnud 9522ni, vahendab AFP.
Jaapani veebilehe videonews.com toimetaja Tetsuo Jimbo naasis BBC andmetel äsja Rikuzen Takadast, mis oli üks tsunamis enim kannatada saanud linnasid. Jimbo teatel on umbes viiendik linnaelanikest kaotanud pereliikme. «Kogu linn on praegu leinas. Linn on täielikult minema pühitud, midagi pole alles, maju pole. Linnahall on läinud, politseijaoskond, tuletõrjedepoo – kõik on läinud. Väga raske on isegi leida sõnu antud hetkel, et rääkida ülesehitamisest või taastamisest,» selgitas ta BBCle.
Katastroofipiirkonnast olevat puudust kõigest eluks hädavajalikust. «Neil on vähemalt vett, kuid toit… Neile antakse leiba ja riisipalle, kuid nad on viie päeva jooksul söönud põhimõtteliselt sama toitu,» kirjeldas Jimbo. «Suurem osa neist peatub varjupaikades, mis on põhikoolid ja gümnaasiumid. Need on väga suured ruumid, mis on väga külmad ja nad magavad põranda. Maavärin katkestas varustamise, kiirteed on katki, raudteed on katki, seega katastroofipiirkond on ülejäänud Jaapanist põhimõtteliselt eraldatud. Poed on nüüd avatud, kuid neil pole toitu lettidel.»
Londoni Imperial College’i professor Gerry Thomas leiab, et liigselt räägitakse tuumajaamas toimuvast ning tegelik katastroof ja kannatused jäävad seetõttu Fukushima sündmuste varju. «Arvan, et saame täpse pildi, mis puutub radioloogilisse häiresse. Mis mulle enim muret valmistab on see, et keskendume valele katastroofile,» avaldas Thomas. «Tõeline katastroof on tsunami ja nende inimeste arv, kes on oma elu seeläbi kaotanud. Keskendume katastroofile, mis pole katastroof.»
Sahhalini saare Poronaiski linna muusikakooli õpetaja Irina Korjagina tunnistas seoses maavärina ja tsunami põhjustatud õnnetustega Jaapani tuumajaamas, et riigi Venemaale kuuluva naabersaare Sahhalini elanikud on praegu olukorra pantvangid.Seoses Jaapani tuumajaama probleemidega on Sahhalinil tugevdatud kiirguskontrolli, samuti olid saarel tunda maa-alused tõuked. «Üheksapalline maavärin on tõsine asi.» Korjagina ei usalda Jaapani meedia väljastatud ametlikku informatsiooni. «Ega tõtt ei räägita, kuna kardetakse, et puhkeks paanika. Pileteid mandrile pole kuni 21. märtsi reisideni. Moskva pilet maksab 100 000 rubla (2500 eurot), aga isegi neid ei jätku. Seega erilist valikut pole, oleme olukorra pantvangid.»
Jaapanlased tema sõnul massiliselt Sahhalinile ei liigu. «Kuna lennujaamad on rusudes, on liikumine raskendatud.» «Kanname näomaske, istume kodus. Poed ja apteegid on joodisisaldusega ravimites tühjaks ostetud. Hetkel puhub tuul meile soodsast suunast, aga kevad läheneb ja tuul pöördub,» sõnas Korjagina.
Allikas: Postimees.ee
Jaapanit tabanud maavärina ja järgnenud tsunami tõttu hukkunute arv on kasvanud. Päästetöötajad on kokku leidnud 3373 surnukeha.
Jaapanit raputas täna maavärin, mille tugevuseks Richteri skaala järgi oli USA geoloogiateenistuse (USGS) täpsustatud andmete järgi 8,9 magnituudi. Ametivõimud edastasid tsunamihoiatuse, vahendas CNN. Miyagi provintsi lähistel rannikul võib oodata kuni kuue meetri kõrgust hiidlainet. USA geoloogiateenistuse andmetel asus maa-aluste tõugete hüpotsenter Tokyost 373 kilomeetri kaugusel ja 32 kilomeetri sügavusel maa sees. Maa-alused tõuked leidsid aset kell 14.46 Tokyo aja järgi, jättes elektrita umbes neli miljonit inimest. Pealtnägijate sõnul rappusid hooned pealinnas Tokyos mitme minuti vältel. Hirmul inimesed tormasid oma kodudest välja.
Maa-alused tõuked raputasid maju, paiskasid autosid sildadelt maha vee alla. Jaapanis peatati töö Narita lennujaamas, Fukushima prefektuuris seiskusid automaatselt kaks tuumaelektrijaama. Tsunamihoiatus edastati vähemalt 50-le riigile ja piirkonnale, nend hulgas Venemaa Kaug-Ida regioonile, Filipiinidele, Indoneesiale ja Hawaiile.
Jaapani kirderannikut raputanud viimase 140 aasta võimsamas maavärinas hukkus politsei teatel vähemalt 40 inimest. Riiklik politseiamet, mis kogub andmeid loodusõnnetuse ohvrite kohta, ei saanud olukorra keerukuse tõttu kindlaid numbreid varem avaldada. «Purustused on tohutud ja seega võtab meil andmete kogumine aega,» edastas politsei pressiesindaja.
Pikemalt homses "Aktuaalses mikrofonis" kell 15 ja 16.
Alanud nädalal määravad ilma Skandinaavia poole ruttavad ägedad tsüklonid, mis põhjustavad tuulist ja ajuti sajust ilma ka Läänemere ümbruses, esimene kevadine soojalaine saabub EMHI prognoosi järgi ilmselt tulevaks esmaspäevaks.Teisipäeval taganeb kõrgrõhuala lõuna poole ja taas liigub Norra merele aktiivne tsüklon, seisab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) nädalaprognoosis.
Öösel sajab kohati kerget lund, ka päeval võib peamiselt Lääne-Eestis vähest lörtsi või vihma sadada. Puhub võrdlemisi tugev edelatuul. Öösel on -2...-8, rannikul kohati nulli lähedal, päeval -2...+3 kraadi.
Kolmapäeval liigub tsüklon kaugetel põhjalaiustel itta, selle lohk liigub üle Skandinaavia. Öösel ja ennelõunal on sajuta ilm, õhtupoolikul hakkab Lääne-Eestis lörtsi sadama. Edelatuul tugevneb päeval saartel iiliti kuni 20 m/s. Öösel on 0...-6, päeval 0...+3 kraadi.
Neljapäeval ületab madalrõhulohk Eesti, sajab lund ja lörtsi. Puhub tugev lõunatuul, saartel ulatuvad tuuleiilid 20 m/s. Õhutemperatuur on -1..+2 kraadi.
Reedel läheneb Eestile järgmine tsüklon üle Skandinaavia keskosa. Puhub tugev lõunakaarte tuul, öösel saartel iiliti kuni 22 m/s, päeval puhub veidi nõrgem läänekaarte tuul. Sajab peamiselt lörtsi. Öösel on -2...+2, päeval 0...+2 kraadi.
Tuleva nädala esmaspäeval sunnib läänest lähenev madalrõhulohk kõrgrõhuala taanduma. Päeval võib vähest vihma sadada. Tuul pöördub õhtuks edelast loodesse. Öösel on -1...+2, päeval +1...+6 kraadi.
Allikas: Postimees.ee
Protsentuaalselt tähendab see, et Reform oli kogunud 28,6 protsenti häältest, Keskerakond 23,3 IRL 20,5 ja sotsid 17,1 protsenti.
Riigikokku pääsemise künnise olidki ületanud need 4 erakonda.
Selliste andmete põhjal võitis võrreldes eelmiste valimistega enim mandaate juurde sotsiaaldemokraatlik erakond - 9 kohta, IRL võitis juurde neli kohta, Reformierakond kaks kohta. Keskerakond aga kaotas 3 kohta.
Kella 00.08 seisuga oli loetud 572 775 häält. Suurim häältemagnet oli Edgar Savisaar (23 012), talle järgnesid Andrus Ansip (18 686) ja Urmas Paet (10 791).
Riigikokku pääsemise joone all olid kella 21.50 seisuga Rohelised (3,8 protsenti häältest), Rahvaliit (2,2 protsenti), Kristlikud demokraadid (0,5), Vene erakond (0,8 protsenti ), Iseseisvuspartei (0,5 protsenti). Kõik üksikkandidaadid olid kokku saanud 2,8 protsenti häältest.
