Oktoober algab etiketi ja puskariga

Head kuulajad!

Selle nädala „Raadiohullude“ saates sõidame Tallinnast välja Muugale, kus lähme külla Leida Matsuleelitsile, kes õpetab meile, millises käes on õige hoida kahvlit ja nuga ja milline on toidulaua etikett. Peale seda liigume edasi Laiakülla, kus tehakse intervjuu pensionäriga Olev Ait, kes kurdab muret, et hinnad on liiga kõrged ja pensionitoetused liiga madalad. Ta annab nõu, et lisaraha saamiseks tasub teha kodus ise puskarit.

Ära ei tasuks unustada, et tarbijasaates „Teritaja“ räägime ikka tarbija uudistest ja saates „100 küsimust“ leiame huvitavatele küsimustele ammendavad vastused. Uue loona jõuab meie kuulajateni Verka Serduchka – Dolce & Gabbana.

Seda kõike juba sellel laupäeval, 1.oktoobril algusega kell 18.00

17 aastat tagasi läks ööl vastu 28. septembrit põhja Estonia

Täna möödub 17 aastat, kui Tallinnast väljus parvlaev Estonia. Paraku jäi see 17-st aasta tagune sõit viimaseks, sest Tallinnast Stockholmi teel olnud reisilaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembri ööl tormisel Läänemerel paarikümne minutiga. Selles, Läänemere suurimas rahuaegses laevaõnnetuses hukkus 852 inimest, peamiselt rootslased, soomlased ja eestlased.

LOE LISAKS KRONOLOOGIAST SIIT

Eestlane on ülekaalukalt ELi suurim jäätmete tekitaja

Eestis tekib ühe inimese kohta jäätmeid ülekaalukalt rohkem kui üheski teises ELi riigis, näitavad eile avaldatud andmed.

Eurostat teatas, et Eestis tekkis aastal 2008 inimese kohta mittemineraalseid jäätmeid 8216 kilogrammi. Teisel kohal oli Soome (4350 kg) ja kolmandal Austria (2749 kg).

Eestis on suur jäätmete hulk Eurostati sõnul põhjustatud energia- ja rafineerimissektorist, Soomes ja Austrias aga puidusektorist.

ELi keskmine oli 1853 kilogrammi. Vähim tekkis mittemineraalseid jäätmeid inimese kohta Maltal (974 kg), Küprosel (1043 kg) ja Tšehhis (1189 kg). Läti ja Portugali kohta andmed puuduvad.

Andmetest nähtub ka, et majapidamised tekitasid Eestis mittemineraalsetest jäätmetest vaid 4 protsenti, mis on väikseim osatähtsus kogu ELis. ELi keskmine oli 23 protsenti. Eesti jäätmetest 33 protsenti tuli tööstusest ning 63 protsenti teistest sektoritest.

Kokku tekkis ELis 2008. aastal mittemineraalseid jäätmeid 920 miljonit tonni.

Eurostati hinnangul peegeldavad mittemineraalsed jäätmeid üldisi jäätmetekke trende paremini kui kõik jäätmed kokku. Seda põhjusel, et andmed mineraalsetest jäätmetest on ebatäpsed ning nende puhul pole vältimine sageli peamine keskkonnaeesmärk. Mineraalsetest jäätmetest pärineb 90 protsenti kaevandus- ja ehitsussektorist.

Allikas: E24.ee

Valitsus kiitis heaks 470 miljoni eurose puudujäägiga eelarve

Valitsus kiitis heaks ja saatis parlamendile menetlemiseks tuleva aasta riigieelarve, mille tuludeks on planeeritud 6,1 miljardit ja kuludeks 6,57 miljardit eurot.

Eelarve puudujääk ulatub järgmisel aastal 2,1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKTst). Puudujääk on valitsuse sõnul põhjustatud peamiselt kvoodimüügist tehtavatest investeeringute kasvust ning kogumispensionimaksete taastamisest täies mahus. Puudujääki ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservidest, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Reservide arvelt puudujäägi katmisega ei kasvata riik oma võlakoormust ning alates 2015. aastast hakkab riik taas reserve suurendama. Kava järgi püsib ka 2012. aastal Eesti võlakoormus tõenäoliselt Euroopa Liidu madalaimana (5,8 protsenti SKTst).

Riigieelarve eelnõuga kaasneb mitmete teiste seaduste muutmine. Nii kiitis valitsus täna heaks ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muudatused.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega tõstetakse alates 2012. aasta 1. jaanuarist alkoholiaktsiisi 5 protsenti. Varasemalt on juba otsustatud tubakaaktsiisi tõus 10 protsenti.

Allikas: E24.ee

Tere tulemast, 7000000000!

Vastavalt ÜRO ametlikele ennustustele sünnib 31. oktoobril siia ilma 7 miljardes elanik.

Loomulikult pole andmed tegelikult nii täpsed, et nimetatud isiku saabumist päeva või isegi aasta täpsusega ette ennustada, kuid ometigi on sümboolne hetk kloppinud vahule debati «ülerahvastatusest», mis käib oma tõusude ja mõõnadega juba sellest ajast peale, kui Thomas Malthus aastal 1798 vastavateemalise essee avadas (Essay on the Principle of Population).

Nii prominentsel kohal avalikes aruteludes kui praegu, pole teema olnud alates 1960. ja 1970. aastate «rahvastikupommi» hirmust – siis, kui planeedil paiknes tänasest poole vähem rahvast.

Üldiselt ei ole diskussioonide toon nii apokalüptiline, kui 40 aastat tagasi, kuigi kesksel kohal on siiani Maa «inimeste kandmise võime». Kui suure inimhulga juures säilib jätkusuutlikku elamist võimaldav olukord? Kas me suudame toita globaalset populatsiooni, mis kasvab 76 miljoni võrra aastas ja ületab rahvastikuteadlaste hinnangul 2050. aastaks 9 miljardi piiri?
Ja äkki paneb kasvav inimkoorem lõpuks katastroofilise ja pöördumatu põntsu keskkonnale – alates kliimamuutustest kuni ürglooduse hävimiseni?

Oh häda, teadlased ei ole sugugi üksmeelsed!
«Kandevõime hinnangud kõiguvad miljardi ja triljoni inimese vahel,» ütleb New Yorgi Rockefelleri ülikooli rahvastikuteadlane Joel Cohen. «Need numbrid on aga pigem poliitilised kui teaduslikud, mõeldud toetama teatud vaatevinkleid.»

Söör John Sulston Manchesteri ülikoolist on siiski seda meelt, et eesmärk ei tohiks olla maailm inimesi võimalikult tihedalt täis toppida. «Me peame mõtlema, mis tagaks inimkonnale õitsengu,» ütleb ta. «Eesmärk peaks olema kõrge elukvaliteet, mitte mingisugune vaevaline toimetulemine.» On ka neid, kes ei näe ülerahvastuses mingit probleemi. Buumi pooldajad (ingliskeelses maailmas on käimas sõnasõda «boomsters» vs «doomsters») kinnitavad, et maa täitmine lastega võib viia jõukuseni ka keskkonda kahjustamata.

Kui globaalset kataklüsmi ei tule, täitub 8 miljardit ligikaudu 15 aastaga. Ja küllap vaidlevad buumerid ja duumerid ka siis sama tuliselt selle üle, kas rahvast on planeedil liiga palju või mitte.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Allikas: E24.ee

M fm sai kahe aastaseks!

M fm sai täna kahe aastaseks!
M fm on tegutsenud alates 2009.aastast ja teeb seda ka edaspidi. Kahe tegutsemisaasta jooksul saavutasime Yaikas üle 10`000 kuulaja, oleme teinud mitusada "Aktuaalne mikrofoni" uudistesaadet ja "Raadiohullude" saates üle 70 intervjuu.
Teadmiseks teile, oli "Aktuaalne mikrofon" esmakordselt eetris 14. septembril aastal 2005. Seega on meie uudistesaatel ka sünnipäev - 6 aastat. Palju õnne!
M fm pakub sügisest lisaks tavaprogrammile ka hommikuprogrammi "Tõuse ja Sära!", mis on eetris vähemalt 1 kord nädalas (neljapäeviti kella 7-st 9-ni).
Tänases "Raadiohullude" saates käis Jaan Läbi-Pekstud-Kartulite-Põld, kelle lapse nimi koosnes 27-st perekonnanimest. Lapse nimi on Edwing Läbi-Pekstud-Kartulite-Põld-Sitsi-Angerja-Riide-Maleva-Laki-Järveotsa-Raudtee-Liipri-Kontakt-Liini-Võrgu-Kalavõrgu-Kohvitopsi-Eesti-Lipu-Kanalkaks-Rotilõksu-Mürgi-Bordeaux-Aknaruudu-Koduküla-Omavalitsuse-Kauplus.
Otse-eetris käis "Raadiohllude" saates Emil Ruutjuur, kes tutvustas uut valemit, mis on tohutu areng arhitektuuri maastikul - Kuidas ehitada kõrghoonet/pilvelõhkujat ühe valemiga? Siin see on!
M fm soovib oma kuulajatele jõudu ja jaksu ning lisainfot meie tulevate ülekannete kohta leiate parempoolsest tulbast!

M fm-il on tulemas sünnipäev

Kallid sõbrad! Hea meel on tõdeda, et juba sel kolmapäeval on meie raadiol sünnipäev :)
Me alustame on regulaarülekandeid USTREAM-ist ning meie uut jaamalehte saate kuulata ja vaadata SIIT. Kolmapäeval pakume raadios teile palju head uut muusikat ja uusi intervjuusid. Raadiohullude sügishooaja esimesteks külalisteks on kõigepealt Linda Mägi, kes tutvustab meile programmi "Jah, narkootikumidele!", mis on suunatud algklassidele, eriti esimesele klassile, et teha teavitustööd, tutvustades neile narkootikumide headest omadustest. Teiseks külaliseks on Jaanus Läbi-Pekstud-Kartulite-Põld, kes räägib, miks kartul ei kasva, mis on pandud mulda alles see nädal. Lisaks saame saates "100 küsimust" vastuse küsimustele, kus toodetakse inimese kehas soojust, miks on inimestel erinev uneaeg ja kuidas suudab raamat meid uinutada?

KAVA:
20.00 Programmi tutvustus
20.05 Muusika
20.15 Teritaja
20.30 Muusika
20.45 Raadiohullud
21.00 Aktuaalne mikrofon
21.10 Muusika
21.15 Raadiohullud
21.30 Raadiohullud - OTSE
21.45 100 küsimust
22.00 Aktuaalne mikrofon
22.10 Muusika
22.15 Palju õnne M fm!

Täna möödub 10 aastat 9/11 sündmustest

2001. aasta 11. septembril kaaperdasid al-Qaida terroristid neli lennukit, millest kaks juhiti Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse ja üks Pentagoni ning üks kukkus Pennsylvanias pärast võitlust terroristide ja reisijate vahel alla.

Ühendriikides toimuvad täna mälestustseremooniad, meenutamaks kümne aasta tagustes terrorirünnakutes hukkunud ligi 3000 inimest.

Suurim mälestustseremoonia leidis aset New Yorgis, kus terroriakti järel kokku varisenud Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide juures loeti ette kõigi 2977 ohvri nimed. Minutilise leinahetkega tähistati igat korda, mil reisilennuk sihtmärki tabas või alla kukkus, vahendas BBC. Teenistusel kehtisid ranged turvameetmed seoses hoiatusega, et Al-Qaeda plaanib uut terrorirünnakut.

President Barack Obama luges New Yorgis ette katkendi piiblist ja lahkus seejärel, et osaleda Pennsylvanias, Shanksville'is toimuval tseremoonial. Hiljem mälestab ta ohvreid ka pealinnas Pentagoni juures. Seal täna varem peetud teenistusel kiitis asepresident Joe Biden Ühendriikide relvajõude ennastsalgava tegutsemise eest pärast rünnakuid.

Allikas: Postimees.ee, Delfi.ee

Kuidas tuvastati 11. septembri terrorirünnaku ohvreid?

New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornides hukkunud inimeste surnukehade tuvastamine on pooleli ka kümme aastat pärast terrorirünnakuid. Endiste kaksiktornide asukohal laiub nüüd suur ehitusplats, kuhu kerkib hävinud pilvelõhkujate asemele 2013. aastaks One World Trade Centre’i kõrgeim torn, mis küündib maapinnast 541 meetrit üles.

Kuid mitte kaugel endistest kaksiktornidest asub hoidla, kus säilitatakse neid inimkehade fragmente, mille tuvastamine pole seni õnnestunud. Ametlikel andmetel hukkus kaksiktornides 2753 inimest, praeguseks on ametlikult tuvastatud 1632 surnukeha. Viimati lisandus sellesse nimekirja kuu aega tagasi üks 40-aastane kaksiktornides elu kaotanud mees, vahendab Novaator.

Kõiki ei leitagi

Kaheksa kuud koristati kaksiktornide jäänuseid ning kokku leiti 21 800 kehaosa ja koetükki, enamasti luukilde ja nahka. Viis aastat hiljem, 2006. aastal alanud lammutustööd vahetult kaksiktornide kõrval asunud Deutsche Bank AG pilvelõhkujas tõid veel päevavalgele 11. septembri ohvrite luufragmente.

Sadade tornides olnud inimeste puhul polnud juba esimestest tundidest mingit lootust, et neist midagi leitakse. Eeskätt puudutab see esimesena pihta saanud põhjatorni, kuhu peaaegu täis kütusepaakidega lennuk Boeing 767 93nda ja 99nda korruse joonelt sisse lendas. Just sellelt joone kohal paiknesid investeerimispanga Cantor Fitzgerald ruumid viiel korrusel. Selle firma töötajatest kaotas elu 658 inimest, otse nende all oli firma Marsh & McLennan, kelle töötajaid hukkus 295.

Pikemalt loe edasi SIIT.

Allikas: Delfi.ee

Milline näeb välja uus Maailma Kaubanduskeskus?

Uue Maailma Kaubanduskeskuse projekt paljulubav ja muljetavaldav, kuid sell peatorni kõrgusega kasvavad ka mured.

Juba ammu ei ole Ground Zero enam „auk maas“, nagu paljud seda peale 11. septembrit nimetasid. Uuest Maailma Kaubanduskeskusest peamine kõrghoone (1 WTC) koos metroojaama, mälestusmärgi ning muuseumiga peaksid valmima aastaks 2014, kirjutab news.de.

Uue Maailma Kaubanduskeskuse ehitamiseks kuulutati välja konkurss ning edasi pääsesid seitse projekti. 2002. aasta lõpus sõlmiti leping Poola, Iisraeli ning Ameerika päritolu arhitekti Daniel Libeskindiga. Tema projekt oli modernne, julge ning elegantne. Täpselt selline, nagu ameeriklastele meeldib.

Nagu ka vana Maailma Kaubanduskeskuse puhul, ehitatakse ka siia väiksemaid ehitisi. Kuid mõõtmetelt teine ja kolmas ehitis ulatuvad juba Empire State Buildingi (kõrgus koos antenniga 449,5 meetrit) mõõtmetesse. 1 WTC kõrghoone peaks ulatuma üle teiste, nagu vanasti kaksiktornid. Pilvelõhkuja tuleb 541 meetri kõrgune, 130 meetrit kõrgem kui eelkäija. Jalgades mõõdetuna on kõrgus 1776, mis sümboliseerib Ühendriikide iseseisvumise aastat.

Torn pidi olema valmis juba 11. septembri viiendaks aastapäevaks, 2006. aastal, kuid kõik ei läinud nii nagu pidi. Arhitekti ning Maailma Kaubanduskeskuse rentniku Larry Silversteini vahel oli erimeelsusi.

Silversteini jaoks ei olnud hoone esteetika esimesel kohal, vaid äri, mida selles hoones ajada. Võimalikult palju rentnikke võimalikult paksude rahakottidega pidid Ground Zerosse investeerima. Kriitikud hoiatavad siiski, et Silverstein ei leia piisavalt jõuakaid inimesi, kes endale WTC esimest kõrghoonet ning väikseid hooneid lubada suudavad. Luuakse 1,3 miljonit ruutmeetrit kontoripinda, kuigi linnas on massiliselt tühje bürooruume. Üks valminud kõrghoonetest WTC 7 näitab, missugused raskused Silversteini ees ootavad. 228 meetri kõrguse hoone avamiseks oli enne finantskriisi vaid viiendik välja renditud. Silverstein otsib meeleheitlikult rentnikke, nagu näiteks kogu lehekülge katva reklaami abil ajalehes New York Times.

Ground Zero omaniku, New Yorgi sadamavõimude 2009. aasta analüüsis tuldi järeldusele, et kogu kompleks peaks olema sisustatud ning välja renditud alles 2037.aastal. Kirjastus Condé Nast, mis annab välja ajakirju New Yorker, Vogue ning Vanity Fair, kirjutas 2011. aasta mais alla rendilepingule 1 WTC hoones. Maksma läks see kaks miljardit dollarit ning kirjastus tohib 20. kuni 25. korrusele jääda 25 aastaks.

Nii palju kui ka sümboliks saanud WTC meelitab, tekitab ta ka hirmu. Paljudel inimestel on hirm hoone 60., 80. või 100. korrusel töötada, isegi kui hoones on politsei poolt nõutud ohutusnõuded täidetud. Tugevdatud vundament peaks hoonet rünnakute eest kaitsma. Hoone 20 alumist korrust on akendeta ning sisaldavad generaatoreid ning kliimaseadmeid. New Yorgi inimesi häirib hoone nimi. Kahe aasta eest nimetati Freedom Tower (Vabadusetorn) ümber 1 WTCks.

Algsest arhitekti projektist on vaevu midagi alles. Pärast seda kui Silverstein leidis, et hoonet on raske otstarbekalt kasutada ja veel raskem rahaliselt finantseerida, palkas ta arhitekti kokurendi David Childsi hoonet ümber projekteerima.

Keegi ei tea ka, kui palju projekt maksma läheb. Peamine kõrghoone peaks maksma minema kolm kuni neli miljardit dollarit. Kogu projekti maksumuseks hinnatakse mõnikord viis, seitse või isegi 15 miljardit dollarit. Projekti valmimiseni läheb veel aega, juttu on 2017. või 2018. aastast. 1 WTC hoonel on praegu valminud 80 korrust 120st.

Mälestusmärk avatakse 11. septembri rünnakute kümnendal aastapäeval president Barack Obama poolt. Seal on kaks suurt koske, mis asuvad endiste kaksiktornide kohal. Koskede kaitsevallidesse on graveeritud surnute nimed. Alates 12. septembrist on mälestusmärk kõigile avatud.

Allikas: Delfi.ee

Jaroslavis kukkus alla lennuk

Umbes 300 kilomeetri kaugusel Moskvast asuva Jaroslavli linna lähedal toimus eile lennuõnnetus, milles sai surma 44 hokimeeskonna mängijat ja lennumeeskonna liiget.
Venemaa uudisteagentuuri Ria Novosti andmetel võis eile Jaroslavli lähedal aset leidnud lennukatastroofi põhjustada viletsa kvaliteediga kütus.

Tundmatuks jääda soovinud allikas sõnas Ria Novostile, et lennuk ei suutnud saavutada õhkutõusmiseks piisavat kiirust. «Lennuk ei suutnud õhku tõusta ja kukkus alla. Tõenäoliselt on selle põhjuseks vilets kütus, mis tekitas lennuki mootorites probleemi,» lausus allikas.

Venemaal alustati nimetatud lennuõnnetuse uurimist. Mitmete pealtnägijate kinnitusel murdus lennuk juba õhus kaheks. JAk-42 juhtunud lennuõnnetuses hukkus peaaegu kogu Jaroslavli Lokomotiivi jäähokimeeskond. Vaid üks mängija, Aleksander Galimov jäi ellu, kuid ta seisund on raske.

Lennuki pardal oli 45 reisijat ja meeskonnaliiget. Hukkunute hulgas on ka välismaalastest mängijaid.

Allikas: Postimees.ee, +1