Aastalõpp "Raadiohulludega"

Selle aasta võtab M fm kokku oma "Raadiohullude" aastalõpu intervjuu-maratoniga, kus stuudiosse tuleb mitmeid külalisi. Programm algab kõigepealt meenutusega, mida tehti eelmise aasta jõuludel.


RAADIOPROGRAMMI KUULAMISEKS VAJUTA KUULA RAADIOT SIIT

24. detsembril käisid stuudios mitmed toredad külalised:

Sveta Baranca ja Irina Pihkurtšova, kes räägivad meile logistikaprobleemidest;

Ele Päike ja Renett Kuld räägivad meile naeruteraapiast;
Hanskan Doom ja Ivo-Edgar Tool räägivad, miks peab uuest aastast olema taksodes ka reisisaatjad ja mis üldse muutub taksotranspordis;
Kari Neegreid ja Suhr Viht räägivad meile uuest trendikast tehnikavidinast iBookist.

Selle aasta lõpuks tehti ka eraldi intervjuud paljude toredate inimestega:
Valve Kodu tuleb meile külla Salatipesuvabriku AS-ist ja räägib, kuidas tegelikult asjad käivad;
Gulm Werine räägib, kuidas massaazitehnikast "Jalaga näkku", mis laiemale rahvale saab kättesaadavamaks uuest aastast. Toomas Vabakäik koos Gulmiga räägib, kuidas teha koduste vahenditega mootoriõli ja autokütust ja kuidas ehitada autot;
Tiit E. Leht ja Ellen Iks tutvustavad meile "MASU TULEB TAGASI! 2012 programm";
Programmi üks oodatuid külaline on ka Emaka Kael, kes on günekuloog, kes ravib inimeste hambaid;
Zooja Puhur ja Joo Ming tutvustavad meile E-viina, mis tähendab, et inimesed saavad hakata viina tegema ka koduses oma kartulitega.

KAVA:
14.00 Saatekava tutvustus
14.05 Raadiohullud*
14.25 Raadiohullud*
14.45 Muusika
14.50 Teritaja
15.00 Aktuaalnemikrofon
15.10 Raadiohullud*
15.30 Raadiohullud*
16.00 Aktuaalne mikrofon
16.10 Uus Lugu
16.15 100 küsimust
16.25 Muusika
16.30 Raadiohullud
16.50 Muusika
17.00 Aktuaalne mikrofon
17.10 Muusika
17.15 Raadiohullud
17.35 Muusika
17:40 Raadiohullud
18.00 Aktuaalnemikrofon
18.10 Muusika
18.15 Raadiohullud
18.30 Muusika
18.35 Raadiohullud

Kõigest põgusamalt juba 31. detsembril algusega kell 14.00. Programmi saate kuulata SIIT

27. detsembri soojarekord purustati

Täna on üle aegade kõige soojem 27. detsember, EMHI andmetel on Tallinnas täna ennelõunal mõõdetud 8,8 ja Tartus 9,2 kraadi. Sooja toonud tormitsüklonite jadas on kolmas meieni saabumas homme.
«Tänase kuupäeva rekord on kindlasti löödud, eilsed purunesid ka,» ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain.
Senise 27. detsembri soojarekord oli Tallinnas +5,8 ning Tartus +5,9 kraadi.
Kogu detsembrikuu soojarekordit hoiab praegu 2006. aasta 6. detsember, kui Tartus oli 11,5 ja Tallinnas 10,7 kraadi.

«Tänased temperatuurid võivad aga veel muutuda – päev alles noor,» ütles Merilain.
Nii on eile meil möllanud torm Patrick juba ammu silmapiiri taha kadunud ja tänast ilma kujundab tormitsüklon Quirin. Merilaini sõnul pole see eilsest tormist võimsam.
«Järgmine tsüklon Robert on tulekul, see tuleb veel lõunapoolsemalt, kese riivab Šotimaad ja siis tuleb Norra rannikule, meie kardame, et äkki sel tekib veel üks osatsüklon. See võib meile ohtlikku tuult tähendada, aga esialgu on prognoosis edelatuul kuni 27 meetrit sekundis,» rääkis Merilain.Ka täna on tuul veel tugevnemas. «Tänase päeva maksimum pole veel kätte tulnud. Loodetuulega tulevad kõige tugevamad iilid. Pakri poolsaare otsas on mõõdetud tuult iiliti ligi 29 m/s, Pirital 26,3 m/s käes. Aga karta on, et lähimate tundide jooksul võib põhjarannikul iiliti 30 m/s ära käia, lõuna pool on täna natuke rahulikum, samuti ka läänerannikul,» rääkis Merilain. Näiteks Pärnus on praegu tuuleiilid kuni 21 ja Valgas 18,4 m/s. «Eile olid iilid ikka palju tugevamad.»

Allikad: Ilmajaam.ee

Oslo valitsushoone võib minna lammutamisele

Norra pealinnas Oslos asuvat valitsuskvartalit juulis tabanud pommirünnak tekitas 18-korruselisele hoonele nii tõsist kahju, et ilmselt lammutatakse see täies mahus maha.
Hoones asub näiteks peaministri büroo, kirjutab ajaleht VG. Väljaande andmetel oleks ehitise renoveerimine liiga kulukas. Selle asemele on plaanis ehitada moodsam ja turvalisem hoone.

Tänane Aftenposten kirjutab, et otsus hoone võimalikust lammutamisest langetatakse tõenäoliselt järgmisel aastal. Enne peetakse nõu erinevate ekspertide ja spetsialistidega.
22. juulil Anders Behring Breiviki korraldatud rünnakus Oslos hukkus kuus inimest. Samal päeval hiljem lasi ta Utøya saarel maha 69 inimest.

Allikas: Postimees.ee

Kui oleks lumi, oleks rekord

Lund Eestimaal veel ei ole, seevastu on sajuhulgad mitmes kohas ületanud ajaloolise keskmise ja kui vihma asemel sadanuks lund, oleksid hanged eelmiste lumerohkete aastatega võrreldes veelgi suuremad.
Nimelt näitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmed, et kui detsembri sademed tulnuks maha lumena, oleks tänavused hanged mullustest veelgi kõrgemad, see tähendanuks aga katastroofilist olukorda, vahendasid «Seitsmesed uudised».

Sademeid on detsembrikuus tulnud palju. Lõuna- ja Ida-Eestis on kuu keskmine sajuhulk 40-60 millimeetrit, Lääne-Eestis 50-70 millimeetrit ja aasta keskmine sajuhulk on lausa 600-700 millimeetrit. EMHI sünoptik Ele Pedassaar ütles, et Lääne-Eestis on juba viis jõge ületanud ajaloolise keskmise veetaseme ja seda lausa kahekordselt. «Kõik rohkem on Ristnas mõõdetud – ligi 128, mis on ületanud ajaloolise numbri kahekümne millimeetri võrra,» ütles Pedassaar.

«Kui me võtame arvesse möödunud aastad, siis terve detsembri kohta maksimaalsed sajuhulgad ulatusid ligi meetrini,» märkis sünoptik. «Kui praegu on juba paarkümmend sentimeetrit rohkem sadanud, siis arvata on, et need hanged oleksid ikka tunduvalt kõrgemad.» Detsembri kohta harjumatud suurveed on sulgenud mitmeid teelõike ning täna hommikul pakkus üllatuse Tuhala nõiakaev, mis talve kohta ebatavaliselt keema hakkas.

Allikas: Postimees.ee

Tootmistsehhi müra on koolis tavapärane nähtus

Koolilaste müramõõtmistöödest selgus, et vahetunni ajal võib lärm küündida 100 detsibellini. Kui selline müra oleks tootmishoones, siis peaks tööline kõrvaklappe kandma.
MTÜ Ökokratt korraldatud laste uurimustöödest tuli välja, et kõige lärmakamad kohad koolides on koolisööklad ja koridorid, kus veedavad oma vaheaega algklasside lapsed.

«Kõige suuremaks näitajaks tuli esmaspäeval kolmanda vahetunni ajal algklasside õpilaste korpuses tulemus 103,9 detsibelli (dB). Seal jooksid parasjagu ringi 18 last, kes mängisid kulli ja karjusid,» kirjutab Tartu Raatuse gümnaasiumi 11. klassi tüdruku Merlin Grosberg oma töös.

Raatuse koolitüdruku mõõtmistulemuste järgi algklasside lapsed mitte ainult ei lärma vahetunni ajal, vaid suudavad korralikult lärmi lüüa ka süües. Nii näitas Vernier’i helivaljuse mõõdik lärmi tasemeks 1. kuni 4. klassi söögivahetunni ajal 90,1 dB. Raatuse kooli keskmine müratase oli 75,7 dB, vahetunni ajal koridoris aga 81,3 dB. Ka Hiiumaa Käina gümnaasiumis küündis lärm sööklas ja vahetunni ajal 88 detsibellini. Aga pea sama suur lärm valitses seitsmenda klassi koolipoiste Karl Meldorf ja Mattias Aksli mõõtmistulemuste järgi ka eesti keele tunnis.

Tartu Raatuse koolis tehtud küsitlustest selgus, et koolilapsi endid lärm koolis häirib ning enamiku arvates tuleks selle piiramiseks midagi ette võtta. Terviseameti peaspetsialisti Margus Mihkelsoo sõnul on tegemist ilmselt olmemüraga ja selle kohta norme ei ole. «Selle kohta, mida inimesed omavahel räägivad, norme kehtestada ei saa, sest ei saa ju kellelgi suud kinni panna,» sõnas Mihkelsoo. Ta lisas, et pole olemas ka mõõtmismetoodikat. «Kuidas seda mõõta, kas panema lapsed korraga kisama?» küsis ta retooriliselt ja lisas, et just seetõttu ei olegi norme kehtestatud. Ta lisas, et koolides on õpetaja ülesanne tagada rahu ja vaikus klassis.

Mihkelsoo sõnul hakkab müra kuulmisele kahjulikult mõjuma alles siis, kui ületab 70, 80 detsibelli. «Siis tuleks kasutada kaitsevahendeid,» leidis ametnik. Küsimusele, kas lapsed peaksid lärmakasse sööklasse minnes kõrvaklappe kandma, vastas Mihkelsoo, et «teoreetiliselt küll.» Mihkelsoo sõnul ulatub paljudes kohtades, kus tehakse masinatega tööd, müra 75-80 detsibellini. «Seal peaks töökaitseinspektor kontrollima, kas kasutatakse kõrvaklappe,» tõi ta näite. Mida tugevam on lärm, seda lühemat aega lubatakse selles keskkonnas viibida. Nii näiteks võib 78 dB müra korral olla ruumis ilma kõrvaklappideta neli tundi.

Mihkelsoo sõnul tekitab liigne lärm tervisekahjutusi juhul, kui viibida selles keskkonnas pikemat aega. «Kui te käite kinos, kus on tugev helitase, siis kulub kuulmisorganil nädal aega taastumiseks. Nii et kui iga päev kinos käia, siis saate ka kuulmiskahjustuse,» tõi ta näite. Võidutööde õpilasi juhendasid Käina keskkooli õpetaja Anneli Salumaa ja Tartu Raatuse gümnaasiumi õpetaja Liivi Plint.

Näited müratugevusest
• Sosin 1 m kauguselt on 20 dB
• Praktiliselt vaikne ruum - 40 dB
• Keskmise valjusega jutuajamine 1m kaugusel - 60 dB
• Inimesi täis ruum ja enamik tootmistsehhe - 75 dBA
• Sõiduauto 15 meetri kauguselt - 75 dB
• Tiheda liiklusega tänav - 80-90 dB
• Lihv- ja treipinkide töö – 75 – 85 dB.

Allikas Käina keskkooli õpilaste Elina Jõpiselja ja Laura Tammeranna töö

Allikas: Postimees.ee

Esimene lumi!

Head M fm-i sõbrad! Kuigi ilmataat vahepeal näitas meile, et ilm võib see aasta külmaks minna ja vihma ning lörtsi võib ka taevast alla sadada, on täna alla sadanud päris esimene selle talve lumi!
Eespool on teil võimalik vaadata esimese lume tulekut 2008. aastal.
Heads vaatamist!