Nädalavahetusel tuleb -32 kraadi

Ilmajaam hoiatab, et ilm läheb aina külmemaks ning nädalalõpus võib tulla kuni 32 kraadi külma. Õhutemperatuur langeb ööl vastu homset kohati alla -25ºC, hoiatab Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituut. Alates kolmapäevast langeb minimaalne õhutemperatuur -25..-30ºC-ni, nädala teisel poolel võib kohati -32ºC-ni langeda.

Esmaspäev tuleb kõrgrõhkkonna vahetus läheduses sajuta, vaikne ja suurel osal selge taevaga. Õhutemperatuur langeb sisemaal öösel -17..-22, Ida-Eestis -25°C-ni, päeval tõuseb -11..-16°C-ni, saartel öösel -12..-17, päeval -5..-10°C.

Teisipäeval püsib sajuta, nõrga idakaare tuulega väga külm ilm. Õhutemperatuur on öösel -20..-25, Ida-Eestis kuni -29, päeval -13..-19°C, saartel öösel -12..-18, päeval -6..-12°C.

Kolmapäeval ja neljapäeval lisandub idakaarest külma. Taevas on valdavalt selge ja ilm rahulik ning pakaseline. Õhutemperatuur on öösel -22..-30, Ida-Eestis pole välistatud langus alla -30, päeval -15..-21°C, saartel öösel -13..-20, päeval -10..-15°C.

Ka reedel ollakse kõrgrõhuala mõjusfääris, kuid lõuna poolt mööduva madalrõhkkonna survel ida- ja kirdetuul tugevneb. Lisandub pilvi, kuid ilm püsib sajuta ja väga külm. Õhutemperatuur on öösel -20..-28, päeval -12..-18°C.

Allikas: Postimees.ee

Costa Concordia jääb merre veel 10 kuuks

Itaalias Toscana maakonna rannikul asuva Giglio saare elanikud on mures oma tänavuse elatise pärast, sest võimude sõnul võib sel kuul populaarse turismisihtkoha lähedal karile sõitnud ristluslaev jääda merre veel 10 kuuks.

Suvekuudel paisub Giglio rahvastik 800st 5000ni, kui turistid tulevad saare kristallpuhtasse merre ujuma ja sukelduma. Giglio elanikud kardavad nüüd, et seoses meres külili lebava Costa Concordia vrakiga ja võimaliku kütusereostusega jäävad turistid saabumata, vahendas AFP. Täna pandi saarel üles teatised, milles kutsutakse üles looma kodanikukomiteed, et valmistuda vajalikeks abimeetmeteks suvise hooaja eel.

Costa Concordia võimalik kütusereostus oleks katastroof Euroopa ühe suurima merekaitseala jaoks ning annaks raske hoobi turismist sõltuvatele kohalikele restoranidele, baaridele ja hotellidele. Kui varem käidi talvel Toscana saarestiku smaragdrohelistes vetes vaatamas delfiine, siis nüüd tahavad turistid eeskätt pildistada hiiglaslikku luksuslaeva ja selle ümber toimuvaid päästetöid.

Costa Concordia mahutites on hinnanguliselt 2380 tonni kütust. Hollandi firma Smit Salvage lootis neid hakata tühjaks pumpama lõppenud nädalavahetusel, aga plaan lükkus tormi tõttu edasi. Itaalia mereväe tuukrid jätkavad ka täna uppunute surnukehade otsimist laevast. Nüüdseks on neid vrakist leitud 17, kadunud on veel 15 inimest.

Laev sõitis karile 13. jaanuaril enam kui 4200 inimesega pardal. Katastroofi põhjustamises süüdistatakse kaptenit Francesco Schettinot, kes viibib praegu koduarestis.

Allikas: Postimees.ee

Tähelepanu!

M fm on eetris homme hommikul hommikuse programmiga kellaaegadel 10.00-13.00.
Saatekava on sama.
Üks muutus viiakse sisse, nimelt saade "Järjejutt" on nüüd enne "Regionaalset mikrofoni".
Me vabandame ebameeldivuste pärast!

Kuuba võib avastada üüratud naftavarud

Tuleval nädalal lööb Kuuba lähistel puurid merre hiiglaslik süvamereplatvorm, tekitades muremõtteid USAs, kus kardetakse, et naftaleiud võivad oluliselt mõjutada Kuuba majandust ja suhteid Washingtoniga.

Kuubale kuuluvas Mehhiko lahe osas, mis on valdavalt läbi uurimata, arvatakse peituvat miljardeid barreleid naftat ja gaasi. Juba nüüd on sektor tõmmanud ligi kopsakaid välisinvesteeringuid.

«Isegi tagasihoidlike naftakoguste avastamine oleks Kuuba jaoks tähelepanuväärne sündmus,» ütles Havanna ülikooli majanduskeskuse asedirektor Ricardo Torres Perez. «Väheneks energiasõltuvus, lõpptulemusena võiksime saada energiaeksportijaks. Avaneksid uued krediidivõimalused, kasvaksid välisinvesteeringud. Lisaks töökohad rafineerimistehastes ja teeninduses.»

Olulised leiud kingiksid aga lisaaega president Raúl Castrole, kes üritab parasjagu reformida Kuuba nõukogude-stiilis majandust. Lisaks murele keskkonna pärast – puurimine läheb lahti umbes 110 kilomeetri kaugusel Florida rannikust – on selline väljavaade pälvinud mõnede USA konservatiivide ägeda kriitika.

Esindajatekoja välissuhete komisjoni esinaine Ileana Ros-Lehtinen on üritanud juurutada seadusi, mis sanktsioneeriksid Kuuba projektis osalevaid välisettevõtteid. «Naftaärisse sisenedes saab selle riikliku terrorismisponsori majandus tohutu tõuke, lisaks satuvad ohtu USA rannikuveed,» ütles Ros-Lehtinen. «On ülimalt kurb, et Obama administratsioon toimuvat passiivselt pealt vaatab,» lisas ta.

750 miljoni eurose platvormi omanik on Itaalia naftahiiglase Eni avamereüksus Saipem. Platvorm ehitati Hiinas, kasutades USA tehnoloogiat alla 10 protsendi ulatuses, vältimaks sanktsioone, mis välistavad sealstete firmade osaluse. Lepingust lähtuvalt tuleb platvorm Kuuba vetesse vähemalt kuueks kuuks.

Esimesena puurib kaks auku konsortsium koosseisus Repsol (Hispaania), Norsk Hydro (Norra) ja ONGC Videsh (India). Ülejäänud puurkaevud võtab enda peale teine konsortsium: Malaisia Petronas ja Vene Gazprom. Sanktsioonidele vaatamata on Washington pidanud läbirääkimisi nii välisfirmade kui Kuuba valitsusega, kuna BP katastroofi tagajärgedega tegelenud komisjon soovitas teha koostööd «USA kalastuspiirkondade, rannikuturismi ja väärtuslike loodusvarade» kaitsmise huvides.

Enne platvormi siirdumist Kuuba vetesse vaatasid USA ametnikud ta Trinidadis ja Tobagos üle. Detsembris arutati Kuuba, Mehhiko ja Bahamaga läbi kriisimeetmed. Selles osas, kas suured naftaleiud kannustaksid või hoopis pärsiksid Kuuba majandusreforme, lähevad ekspertide seisukohad lahku.

«Naftaga või ilma, nagunii vajab Kuuba majandus hädasti keskkonda, millesse ettevõtted ja üksikisikud julgeksid investeerida,» ütles Denveri ülikooli kuubalasest akadeemik Arturo Lopez-Levy. Enamik leiab aga, et uues olukorras on mõlemapoolsed majandus- ja keskkonnahuvid Havannat ja Washingtoni teineteisele lähendanud.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Allikas: E24.ee

Uued saated: "Järjejutt" ja "Regionaalne mikrofon"

Head kuulajad! M fm jätkab taas alates 21. jaanuarist ja veidike pikema programmiga. Nimelt kestab meie tavapärane õhtuprogramm tund aega kauem kell 17-st 20-ni. Täpsema saatekava leiate paremast tulbast rubriigi alt "Saatekava". Lisaks toob M fm ka kaks uut saadet eetrisse. Esimeseks saateks on "Regionaalne mikrofon", mis on analoogne meie põhiuudistesaatele, aga selles saates on teemaks just kohalikud uudised nagu Tartust, Pärnust, Viljandist ja Virumaalt. Saade "Järjejutt" on midagi loomingulist ja mõnusat hingele. Nimelt tegemist on saatega, kus saatejuht jutustab teile loo raamatust "Eeslinlased", mis põhineb 2007.aasta "Noored & Ilusad" seriaali ainetel. Iga nädal on eetris uus lugu ja nii kuni kevadeni välja. "Järjejutu" saatejuht ja jutustaja on Kesklinna stuudio korrespondent ja juhataja. Head kuulamist!