Kuldvärava sild saab 75-aastaseks

San Franciscos asuv Kuldvärava sild (Golden Gate Bridge) saab täna 75-aastaseks, vahendas San Francisco Chronicle. Mitmekesine sünnipäevaprogramm sisaldab tantsu ja muusikat, vintage autosid ja mootorrattaid. Päevale paneb punkti ilutulestik.

Sild avati mais 1937 ja siis peeti seda arhitektuuri- ja ehituskunsti imeks. Tollal oli tegemist maailma pikima rippsillaga ja selle ehitustööd kestsid neli aastat, minnes maksma 35 miljonit dollarit.

Sild on 2,7 kilomeetrit pikk ja 27 meetrit lai.

Kuldvärava silda käib igal aastal vaatamas ligi 10 miljonit huvilist.
Sild on seotud ka süngete intsidentidega. Hinnanguliselt 1600 inimest on sooritanud enesetapu, hüpates sillalt alla. Ainuüksi eelmisel aastal oli niisuguseid vahejuhtumeid 37.

Allikas: Postimees.ee

Rootsi võitis Eurovisiooni!

Laupäeval toimus Asebaidžaani pealinnas Bakuus 57. Eurovisiooni lauluvõistluse finaal. Võitjaks kuulutati Rootsi, Eesti saavutas 120 punktiga kuuenda koha.


Lõplik punktijärjestus:

1. Rootsi - 372 punkti
2. Venemaa - 259
3. Serbia - 214
4. Aserbaidžaan - 150
5. Albaania - 146
6. Eesti - 120
7. Türgi - 112
8. Saksamaa - 110
9. Itaalia - 101
10. Hispaania - 97
11. Moldova - 81
12. Rumeenia - 71
13. Makedoonia - 71
14. Leedu - 70
15. Ukraina - 65
16. Küpros - 65
17. Kreeka - 64
18. Bosnia ja Hertsegoviina - 55
19. Iirimaa - 46
20. Island - 46
21. Malta - 41
22. Prantsusmaa - 21
23. Taani - 21
24. Ungari - 19
25. Suurbritannia - 12
26. Norra - 7

Lisaks kuulus M fm-i lemmikute hulka ka Venemaa, Serbia, Eesti, Küprose ja Prantsusmaa esitused.










Allikas: Postimees.ee

Teadlased uurivad Mustamäe elamuid

Tallinna linnakantselei tellimusel uurivad kolme kõrgkooli teadurid, mida teha Tallinna vanima suurmagala – Mustamäe – esimeste paneelelamutega. Ühest lahendust ilmselt pole.

Uuringut juhtiva majandusgeograafi ja visionääri Hardo Aasmäe sõnul on uuringu esmane eesmärk välja selgitada probleemid, mis on seotud Mustamäe I, II ja III mikrorajooni ehk Tallinna, Eesti ja ilmselt ka endise Nõukogude Liidu vanimate paneelelamutega.

Aasmäe sõnul puuduvad Mustamäe vanades viiekorruselistes elamutes liftid, trepikojad on kitsad ning ratastoolide ja lapsevankritega liikumine on raskendatud. Seetõttu ongi vaja eelnevaid uuringuid, sest tegemist on keerulise küsimusega, mida Eesti praeguses õigusruumis pole võimalik lahendada.

Mustamäe paneelelamute tuleviku uurimisega on ametis kolm ülikooli. Estonian Business School analüüsib seadusandlust ja rahastamisvõimalusi, Tallinna Tehnikaülikool tegeleb ehitusküsimuste ja planeeringutega ning Tallinna Ülikool sotsiaalse poolega.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ehitusteaduskonna professor Irina Raud ütles, et kui Mustamäe algusosa suurpaneelelamud 1960. aastatel ehitati, peetigi nende elueaks 30–40 aastat. Praeguseks on juba pool sajandit täis ning TTÜs tehtud põhjalik uuring näitas, et konstruktsiooniliselt peavad elamud veel vastu küll ning elanikele ohtu ei kujuta. Muidugi võib ette tulla üksikuid äpardusi, nagu näitas kevadel Lasnamäel alla kukkunud rõdupaneel. Teine asi on aga tõesti see, et nendes paneelmajades ei vasta elamistingimused enam tänapäeva nõudmistele ja elanike vajadustele.

«Kolme kõrgkooli baasil kokku pandud uurimisrühmad peavad püstitama esmalt küsimused, mida edasi teha,» ütles Raud. «Kui suudame neile ka vastuseid leida, oleks väga hea.»

Tallinna Ülikool on koostanud küsimustiku ning inimesed käivad Mustamäel ukselt uksele ning küsivad kolmes esimeses mikrorajoonis elanikelt nende seisukohti võimalike tulevikuvariantide kohta. Samuti räägitakse korteriühistute esimeeste ja hooldusfirmade töötajatega.

«Vägisi ei saa ju midagi teha, sest valdavalt on korterid eraomanduses,» kinnitas Raud. «Me saame vaid anda nõu ja teha ettepanekuid, kuid mitte otsuseid langetada, seda peavad ikka tegema majade omanikud.»
Raua sõnul uuritakse praegu ka seda, mis kolmes esimeses mikrorajoonis on paremaks läinud. Üks niisugune asi on kindlasti haljastus, soojustatud on seinu, uuendatud katuseid ning torustikke ja küttesüsteeme – see on olukorda Mustamäe alguses parandanud.

Raua sõnul ei ole kindlasti olemas ainult üks tee – kas lammutada või renoveerida. Mustamäe võiks tulevikus kujuneda elamupiirkonnaks, kus on palju erinevaid kortermaju ja elustiile.
Linnaosa väärtust suurendab kindlasti ka see, et seal asub tehnikaülikool, kus töötavad õppejõud ja teadurid ning õppivad tudengid võivad olla huvitatud elamisest oma töö- ja õpikoha lähedal.

Allikas: Postimees.ee

Tee-ehitus häirib suvel Ülemiste ristmikul tugevalt liiklust

Laupäeva öösel vastu pühapäeva muutub kuni sügiseni liikluskorraldus Tallinnas Tartu maantee ja Peterburi tee ning Tartu maantee ja Järvevana tee ristmikul.

Liikluskorralduse muudatused on seotud viadukti ehitamisega üle Peterburi tee, teatas Raepress. Lühiajaliselt suletakse Tartu maantee ristmikult väljasõit Peterburi teele.

Ümberkorralduste tegemise ajal jääb Tartu maantee raudteeviadukti all kummaski sõidusuunas avatuks vähemalt üks sõidurada. Alates esmaspäevast on avatud mõlemas sõidusuunas kaks sõidurada.
Ümbersõit Peterburi teele on võimalik linna suunast tulles Pallasti ja Majaka tänava kaudu ning linna suunas tulles Suur-Sõjamäe ja Smuuli tee kaudu.
Tallinna transpordiamet palub liiklejatel ühtlasi pöörata tähelepanu uuele liikluskorraldusele Järvevana tee ja Tartu mnt ristmikul, kus on võimalik sooritada linna poole pöördeid edaspidi kahelt sõidurajalt ning sõita kahelt sõidurajalt otse Suur-Sõjamäe tänavale.
Järvevana teelt soovitatakse edaspidi sõita Peterburi teele Suur-Sõjamäe tänava kaudu.
Samuti palutakse olla tähelepanelik Tartu maanteel raudteeviadukti juures, kus sõidurajad formeeritakse ümber ning kitsenevad.
Allikas: Postimees.ee

TÄHELEPANU!

Täna meie raadio otse-ülekannet ei toimu!
Ülekanne algab homme, 20.mail, kell 17.00.
Me vabandame ebameeldivuste pärast!

19.mai saatekava

Kallid raadiokuulajad! M fm läheb alates tänasest puhkusele ja seda nii kuuks ajaks. Tagasi naaseme jaanipäevapaiku, millal täpsemalt, seda saate teada meie Facebooki lehelt, kui ka siit blogilehelt.
Tagasitulles pakume teile veelgi rohkem meelelahutust. Eetrisse jõuavad mitmed uued saated ning muudatusi tehakse palju. Sellest kõigest aga alles siis, kui õige aeg käes.

17.00 Algus
17.10 Murrakukool 1.osa*
17.40 Raadiohullud
18.00 Teritaja
18.15 Uus Lugu M fm-is!
18.20 Raadiohullud
18.40 DJ Vinüül
19.00 Aktuaalne mikrofon
19.15 Muusika
19.20 100 küsimust
19.40 Järjejutt*
20.00 Regionaalne mikrofon
20.10 Eurovisiooni eelvaade
20.40 Raadiohullud
21.00 Aktuaalne mikrofon
21.10 Raadiohullud
21.30 Kollane
21.40 DJ Vinüül

Rest In Peace

Suri diskokuninganna Donna Summer

Ameerika lauljatar Donna Summer suri täna hommikul Floridas 63-aastasena.
TMZ andmetel põdes naine vähki ja ta üritas oma haiguse tõsidust varjata. Vaid paar nädalat tagasi paistis staari tervis korras olevat.
Summer oli üks diskoajastu populaarseimaid artiste ning koos produtsent Giorgio Moroderiga defineerisid nad selle žanri. Tal oli ka suur mõju süntpopile ja tantsumuusikale. Summerit pidasid eeskujuks näiteks Madonna, David Bowie ja Bruce Springsteen.
Summer, sünninimega LaDonna Adrian Gaines, kasvas üles Bostonis ja alustas laulmist kiriku gospelkooris. Professionaalne lavakarjäär sai alguse 1960. aastatel Saksa muusikalis «Hair», mille tõttu ta kodumaalt ära kolis.
Summeri esimene sooloalbum ilmus 1971. aastal, kuid tõelise läbimurde tõi koostöö itaallasest süntesaatoripioneeri Moroderiga - 1975. aastal ilmunud «Love to Love You Baby» oli esimene tema 29st Briti Top40sse jõudnud singlist. 1970. aastate suuremateks hittideks olid «Last Dance», «Hot Stuff» ja «Bad Girls». 80ndatel edutee jätkus ning populaarsuse saavutasid said lood «She Works Hard for the Money» and «This Time I Know It's for Real».
Summer võitis ühtekokku viis Grammy auhinda.
Summer abiellus 1980. aastal Brooklyn Dreamsi laulja Bruce Sudanoga ning nad said kaks last.

Piimalett on keerulisem kui sõda

Kui sõjas on üks kindel vastane, siis poes piimariiulit vaadates on selge, et ettevõtetel on vastaseid palju ja see teeb kindlasti ka otsustamise keerulisemaks, rääkis major Sten Reimann Pärnu turunduskonverentsil «Kas klient on rumal?»

«Kui vaatan piimaletti ja näen, kui palju seal on tooteid ja kui mõtlen kui palju on lahingus osapooli, siis on  sõdimine oluliselt lihtsam.  Seal on kaks poolt, mõlemad respekteerivad teineteist ja sõdivad. Piimaletiga on palju keerulisem,» rääkis Reimann.

Selleks, et olla edukas, peavad ettevõtete juhid tegema õigeid otsuseid. Kiiresti muutuvas maailmas on selleks aga aega vähe ja informatsioon pahatihti puudulik. Õigete otsuste jaoks ei piisa aga pelgalt õigetest faktidest, sest andmeid on maailmas hirmpalju ning juhid peavad otsustama, millist informatsiooni otsida, kuidas kasutada seada teadmiste loomiseks, mille põhjal lõpuks otsuseid teha.
Teinekord ei õnnestu see aga ka kõige suurematel organisatsioonidel.  Reimann tõi näite, et 11. septembri terrorirünnakud tulid USA luureorganisatsioonidele üllatusena. Erinevaid andmeid oli neil piisavalt, kuid nende põhjal ei vormunud teadmisi ja vajalikke samme. Kuigi pärast seda on luureorganisatsioone põhjalikult ümber tehtud, ei osanud keegi ka Araabia kevadet ette näha.

«Külma sõja ajal oli kindel kontekst, oli vaja koguda informatsiooni. Täna on osapooli rohkem, ainuüksi Afghanistanis on täna 46 riiki, kes sõdivad, lisaks sellele palju erinevaid Afganistani rahvarühmi ja meil on vaja luua kontekst, et neis aru saada.»

Näiteks Afganistanist aru saamiseks tuleb mõista, et lõviosa elanikonnast on tavalised külainimesed, võimupüramiidis on neist sammu kõrgemal võimuga kaubitsejad, kes käivad ringi relv õlal. Jõukus on narkokaubitsejate käes. Kõige rohkem peljatakse ühiskonnas aga jihadiste ja talibani. Viimase kahe rühmaga pole Reimanni kinnitusel suurt midagi ette võtta, teiste mured võib aga ära kuulata ja üritada neile miskit lahendust leida.

«Kui saame aru nende inimeste motivatsioonist, siis mõistame neid oluliselt paremini. Kui see arusaamine on olemas, ei ole otsuseid raske teha. Kui teil neid teadmisi ei ole, mängite te lotot,» rääkis Reimann ja kinnitas, et see sama kehtib ka turunduses.

Ilma ühiskonda mõistmata ei saa aga müüa neile ei ideid ega kaupa. Taoline viga tehti näiteks Iraagi sõjas.  «Kui lähete Babüloni ja ütlete, et tulite kultuuri tooma, siis nad kindlasti mõõdavad teid mitu korda.»

«Eestlased suudavad teha väga häid otsuseid, olen seda lahinguväljal ise näinud. Edu tõmbab ja kõik tahavad olla võitjate poolel. Edukates ettevõtetes on head meeskonnad, inimesed, kes tahavad midagi ära teha,» rääkis Reimann

Allikas: E24.ee

Tallinn valmistub 42 miljoni euroseks bussiveohankeks

Tallinna linnavalitsus esitab kolmapäevasel istungil linnavolikogule otsuse eelnõu linnavalitsusele nõusoleku andmiseks korraldada grupi bussiliinide teenindaja leidmiseks selle aasta lõpus riigihange eeldatava maksumusega 42,3 miljonit eurot.

Uus riigihange on vaja korraldada seoses praeguse teenindajaga AS MRP Linna Liinid perioodiks 2007. aasta 11. septembrist 2013. aasta 31. detsembrini sõlmitud lepingu lõppemisega, nähtub linnavolikogu otsuse eelnõu seletuskirjast, vahendas BNS.

Riigihange on plaanis korraldada Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide teenindamiseks kuni 10 protsendi ulatuses veomahust ja sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks perioodil 2014. aasta jaanuarist kuni 2020. aasta detsembrini.
Grupi Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate ühistranspordiliinide lepinguperioodi kogumahuks on hinnanguliselt 26 miljonit liinikilomeetrit. Liiniveo maht võib muutuda kuni 20 protsenti vastavalt sõitjatevoogude muutustele, selgub seletuskirjast.
MRP Linna Liinid teenindab praegu bussiliine number 2, 12, 13, 20, 20A, 39, 49, 57, 59 ja 65. MRP Linna Liinid on Tallinna bussiliinide teenindamisel ainus eravedaja.

Allikas: Delfi.ee

ERAKORRALISED UUDISED

UPUTUS LAAGNA TEEL

Tugeva vihmasajuga kogunenud vee tõttu seiskus täna hommikul kella 9.50 ajal liiklus Tallinnas Laagna teel Gonsiori ja Vilmsi tänava vahelisel lõigul.
Piirkonnas on olukorda lahendamas politseipatrull ning kohal on ka teehooldajad, teatas Põhja prefektuuri pressiesindaja.
Oma sõidukitega liiga sügavas vees hätta jäänud autojuhid aga süüdistasid politseid just tegevusetuses. «Ma ei saa aru, miks politsei teed kinni ei pannud. Nad käisid korraks vaatamas, siis läksid ära ja lasksid inimestel rahulikult edasi sõita,» rääkis üks autojuht, kes pidi oma sõiduriista veest välja lükkama.
Teine juht rääkis, et tal õnnestus veega kaetud teeosa peaaegu läbida, kuid siis otsustas eessõitja ümber pöörata ning keeras oma auto talle risti ette. Pärast peatumist ei suutnud ta aga enam oma autot liikuma saada.
Postimehe fotograafi sõnul oli veetase nii kõrge, et autod lausa ujusid ning seetõttu oli neid väga kerge edasi lükata.
Sealsamas tegutsenud Tallinna Vee töötaja sõnul pole selles kohas varem vihmaveega probleeme olnud. Ta arvas, et sadevete äravoolu on sattunud mõni suur kiletükk või muud prahti, mis torustiku umbe on ajanud. Ta lisas, et kohe avatakse tsentraalne trass, mis peaks vee kiiresti tänavalt ära juhtima.

Allikas: Postimees.ee

Rovaniemis sadas laia lund

Lapi maakonnas ärkasid kohalikud täna hommikul üles talvises meeleolus, kuna kogu öö oli sadanud lund.

Meteoroloogiateenistuse andmetel tuli öösel maha valdavalt 15-sentimeetrine lumevaip. Rovaniemi lennuväljal sadas maha 19 sentimeetrit lund, vahendab iltalehti.fi.

«Mai kohta see nüüd päris tavaline ei ole. Lund tuli ikka korralikult,» ütles valvemeteoroloog Jari Tuovinen.

Meteoroloogiakeskuse mõõtejaamas oli lund kokku 76 sentimeetrit. «Nii palju lund on Rovaniemi lennuväljal mõõdetud 6. mail vaid kaks korda pärast 1960ndaid. Nii oli vaid aastatel 1969 ja 1981,» rääkis Tuovinen iltasanomat.fi vahendusel.

Varahommikuks oli lumekihi paksus selline, et sahad saadeti kõrvalteid puhastama. Sõiduolud Lapis on kehvad ja meteoroloogiateenistus hoiatab seetõttu autojuhte ning kutsub üles ettevaatlikkusele.

Allikas: Postimees.ee