ME VABANDAME EBAMEELDIVUSTE PÄRAST!
Eetris pidanud saadete kordust on võimalik kuulata 3. jaanuaril algusega kell 22
Eesti Raudtee AS Avalike suhete juht Urmas Glase selgitas Kuku raadiole, et õnnetus juhtus, kui Aegviidu jaamas öösel seisma pidanud reisirong hakkas seni teadmata asjaoludel sõitma, läbis pöörangud ja põrkas kokku kaubarongiga. Eesti Raudtee andmetel oli kokkupõrkes osalenud reisirongi kiirus 70 kilomeetrit tunnis, mistõttu ei ole tõenäoline, et rong hakkas Aegviidu jaamast lihtsalt veerema, vaid keegi pidi veduri käivitama ja rongi juhtima.
Kokkupõrke tagajärjel jooksis rööbastelt maha kuus kaubarongi tühja vagunit ja purunes tühja reisirongi üks vedurvagun. Õnnetuse toimumise põhjused on selgitamisel.
Glase teatas, et vigastada said kaubarongi vedurijuht ja vedurijuhi abi. Mõlema mehe vigastused ei ole väga tõsised. Glase sõnul oli pealtnäha tegu pigem kriimustuste ja muljumistega. Politsei sai kell 11.20 teate, et eile öösel Aegviidu lähedal juhtunud rongiõnnetuse kohast leiti rusude alt inimese surnukeha.
Majandusminister Juhan Parts kinnitas valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil, et hukkunu oli reisirongi soojendaja-vedurijuht.
«Miks elektrirong hakkas Aegviidust liikuma – sellele küsimusele pole veel vastust. Selle inimese ülesanne oli tegelikult, arvestades talvist temperatuuri, soojendada alates kella 3st elektrirong sellisele temperatuurile, et ta saaks graafikujärgseid sõite teha,» rääkis Parts.
«Küll aga on selge see, et elektrirong ei saa iseenesest hakata liikuma, see pidi olema tahtlik tegevus. Ilma inimese tegutsemiseta elektrirong ei ole võimeline sellisel kiirusel liikuma ja nii pikka vahemaad,» lausus minister. Ta lootis, et juhtunu põhjused selgitab välja uurimine.
Allikas: Postimees.ee
Päästeameti andmetel on eilse ja tänase päeva jooksul surnuks külmunud kaks eakat inimest ja üks inimene on veel kadunud. Päästeameti pressiesindaja Reimo Raja ütles Postimees.ee’le, et Tartumaal leiti vanem mees, kes viidi haiglasse, kus ta siiski suri. Samuti leiti täna Valgamaal bussipeatusest surnud vanem naine. Mõlema surma põhjuseks on Raja sõnul arvatavasti külmumine. Samuti otsitakse endiselt Järvamaal kaduma jäänud meest. Raja toonitas, et inimesed, kellele on eakaid lähedasi, võiksid neile teha kontrollkõne ja soovitada mitte üksinda välja liiklema minna.
Padaoru kandis ootab evakueerimist 600 inimest
Liiklus seisab endiselt Tallinna-Narva maanteel Sämist Varjani ja hetkel ootab sellel teelõigul hinnanguliselt evakueerimist 600 inimest. Teesulus on lumevangis sõiduautod, reisibussid ja veoautod. Viru-Nigula spordihoonesse on evakueeritud 40 inimest, kellele on varutud soe söök ja jook ning neil on pesemisvõimalus. Ümbersõidutee läbi Kiviõli on Erra külas juures läbimatu. Kogu maakonnas töötab 15 sahkautot, lisaks laadurid. Inimestega tegelevad 13 päästjat ja kolm maastikusõidukit Lisaks 24 kaitseväelast koos rasketehnikaga, kolm meditsiinitöötajat ja kaheksa politsei patrullekipaaži. Infot evakueeritud inimeste kohta saab Viru-Nigula vallavalitsuse infotelefonilt 322 9637. Ülirasked teeolud on kogu Virumaal.
Hetkel on Eestis üle 11`000 majapidamise elektrita. Eesti Energia: rikete parandamine võtab aega kuni 3 päeva
Eesti Energia teatel on rikete parandamine praeguse ilmaga keeruline ja raskemates oludes võib elektrivarustuse taastamisega minna isegi kolm päeva. «Kohati on teedel isegi üle poolemeetrine lumekate, elektriliinide koridorid on tehnika ja inimeste jaoks raskesti läbitavad. Mõnede rikete leidmiseks ja parandamiseks tuleb elektrikutel läbida kilomeetrite viisi metsa,» kirjeldas olukorda Jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne ja lisas, et raskemate rikete puhul tuleb elektriliinid uuesti üles ehitada ning see võtab rohkem jõudu ja aega. Kõige kauem võib elektrivarustuse taastamine viibida Harjumaal Loksa, Kose ja Raasiku piirkonnas, Lääne-Virumaal Vihula, Haljala, Viru-Nigula, Kunda ja Kadrina piirkonnas ning Ida-Virumaal Aseri, Mäetaguse, Iisaku, Purtse ja Kohtla kandis.
Tänaste raskete ilmastikuolude ja tõsise tuisu tõttu palub Tallinna autobussikoondis (TAK) sõitjatel arvestada äärmiselt aeglaseks muutunud liiklusega ning varuda aega ja kannatust. TAKi pressiesindaja Sirje Roht mainis, et kõik bussid väljusid hommikul liinidele, kuid graafikuid järgida ei ole sellistes tingimustes võimalik. Bussijuhtidele on antud korraldus sõita nii, et eelkõige oleks tagatud sõitjate ohutus. Tänavad, mida mööda sõidab ühistransport, on üldiselt läbitavad, kuid liikluses tekib pidevalt tõrkeid ja sõitjad peaksid sellega täna oma plaanide tegemisel kindlasti arvestama. Punase ja Pae tänava ristmikul Lasnamäel oli hommikupoolikul end risti keeranud ja lumme kinni jäänud suur veok, mistõttu seisid tükk aega 50., 58. ja 31. liini bussid. Hommikul oli TAKi bussidel raskusi ka naabervaldades. Kõige tõsisem oli varahommikul ühe koolibussi lumme kinnijäämine Vääna-Jõesuus. Bussijuht pidi oma sõidukit 2,5 tundi hangest välja kaevama. Viimsis jäi liini 1A buss linna tagasi pööramisel lumme kinni, sama juhtus ühe bussiga ka 27. liini lõpus Harku järve taga.
Tänahommikusel kriisinõupidamisel Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši juures otsustati, et pärastlõunaseks tipptunniks paneb munitsipaalpolitsei suurematel ristmikel välja liikluse reguleerujad, kes peavad takistama ristmike kinnisõitmist. Rasked ühissõidukid jäid täna varahommikul just ristmikel hätta. Tallinna tõusud ja peamagistraalid suudeti enam-vähem sõidetavana hoida. Tallinn kutsub korteriühistute elanikke üles korraldama lumekoristustalguid. Nädalavahetus on ees ja ühise tööga saab majadeesised parklad ja ka kõnniteed lumest puhtaks lükata. Enamuse majade juures on ikka koht, kus suvel muru niidetakse, sinna saab lume kokku lükata. Boroditši sõnul teeb linn omalt poolt kõik, mis suudab, aga elanike abi on praegu igati teretulnud.
Muu hulgas pakuti eestipärasemaid vasteid igapäevaselt aktiivselt kasutatavatele sõnadele nagu «ok» või «okei» (õk ehk õige kõik), «tšillima» ja «hängima» (aeglema) ning sotsiaalvõrgustikule (meitla). Hea lugeja, avalda sõnade kohta selle loo kommentaariumis arvamust, kas need võiksid seniseid sõnu asendada?
Arulus – haridusmaastik
Erastu - erasektor
Häbieeter – häbipost meedias
Kajam – blogi
Muutejoon – trend
Peipar – poliitiline peibutuspart
Radiaring – ringhääling
Meitla – sotsiaalne võrgustik
Terees – muulane
Ütsik - indiviid
Aile - meditsiiniõde, õendus - suudub sootunnus (praegu meesterahvas on õde). Aile on tuletatud sõnadest: aidake, ai.
Andik – file - File on fail kujul juba laialt levinud. See häirib. Andik on sõnast andmestik loodud, võttes vahelt osa mest ära. «Õpilased, avame andiku puud99 kaustast lehtpuud.»
Digistama - digitaalselt allkirjastama
Eestilane – eestimaalane, eestlane – rahvus
Emastus - rasedus- ja sünnituspuhkus
Esir - esimees, esinaine
Hoidela - rahvuspark - rahvuspark on tihti kasutuses olev sõna. Looduskaitse all oleval alal pole meil midagi ühist rahvuse ega pargiga. Pakutud uus sõna on tuletatud kahest sõnast - hoidma ja ala.
Isem - subjekt
Isetöötaja – FIE - töötaja, kes on ise omale tööandja
Isikettevõte - füüsilisest isikust ettevõtja
Järelvastlik - reaktiivne
Jäätla - prügila - prügila on liiga ühetähenduslik, jäätmekäitluses pole ainult prügi, vaid jäätmed üldiselt.
Kavandus – planeering - sõna «planeering» on võõrlõpuga ja võõrakõlaline. «Kavandus» tuleneb eestikeelsest tüvest «kavandama», kuid erineb juba kasutusel olevatest sõnadest «kava» ja «kavand».
Koosabi – rehabilitatsioon - rehabilitatsioon,(-ikeskus jne), on väga pikk ja laiahaardeline sõna, rääkimata selle sõna tähendusest ja mõistest.
Koosajastama - sünkroniseerima
Koval - kohalik omavalitsus
Kraht - elusolendiga toimunud raske õnnetus
Krakk - tehnilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine
Kuriilm - kuritegelik maailm, allilm
Kurimõte - kuriteo plaanimine
Kuriraha - kuritegelikul teel saadud raha
Lobinik - lobitöö tegija
Mälem - memoriaal, mälestusmärk
Omavalimised - kohalike omavalitsuste valimised
Perenimi - perekonnanimi
Poliitsus – poliitkorrektsus - poliitika + viisakus
Pruunlane - mustanahaline inimene ehk neeger
Rahard - rahakas kodanik
Reservsuitsetaja - inimene, kes on loobunud suitsetamisest või inimene, kes on suitsetamise maha jätnud, aga siiski teeb seda mõnikord seltskonna mõttes.
Silmakirjalik - poliitiliselt korrektne
Surve-elu - masu
Sürgel – inflatsioon - inflatsioon assotsieerub süngusega ja teatud viisi ka mürgliga, seepärast on algus sarnane.
Tugima - tugiteenust osutama
Vabakaasa - elukaaslane
Ühindumine - lõimumine, integreerumine
Ümberkärjendamine - restruktureerimine
Aeglema - tšillima, hängima - mõnusasti aega veetma
Aitähh – aitüma - Kui on enam ütelda kui tänan või aitäh
Ajaline – igavikuline - algset mõistet on raske välja öelda ja ta oleks nagu tõkestatud, mis läheb vastuollu sõna tähendusega, minu mõiste on voolav, tal pole tõket.
Alavik – ala-palavik - loogiline ja lihtne. Ja terve mu pere peab iseenesest mõistetavaks, et selline sõna on juba ammu olemas.
Ete – show - seotud sõnadega «etteaste», «etlema» ja «etendus».
Helija - helilooja
Helik - helikandja
Helind - heliteos
Helindaja - helitöö kuuldavaks tegija
Helistin - telefon
Huulitsema - musitama, suudlema - lihtsalt tahtsin pakkuda veel üht sünonüümi. See võiks olla kergelt irooniline või humoorika varjundiga sõna.
Ilmarändur – backpacker - praegu kasutusel olev sõna «seljakotirändur» on pikk, lohisev ja ei anna selget arusaama neile, kes ise pole mööda ilma seljakotiga ringi rännanud. Samas sõnas ilmarändur on nii sees asja olemus - mööda ilma rändamine
Ilulema – promeerima - promenaad pole eestikeelne sõna, ilus olema nii kodus tööl kui ka tänaval
Jahok - ennast ülejoonud inimene - purjus peaga kõigega nõustumine.
Jalgrattama - jalgrattaga sõitma - eesti keele põhimõte on kaunis kõla ja praktilisus kasutamisel, mistõttu «jalgrattaga sõitma» on kohmakas ja pealegi on «jalgrattama» kiiremini haaratav ja lihtsamini kasutatav
Joomik - inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki – nagu joodik, aga mittealkohoolsete jookide kohta.
Kodupaks - tüse teise sõnaga - selline mõnus, mitte sale kaunis naiste- või meeste rahvas.
Kombikostüüm – kombinesioon
Kraptik - väga eeskujulik ja andekas - sobiks hästi lapse iseloomustamisel. (Selle pakkus välja laps ise.)
Kuuling - bowling
Lipsik - kikilips
Lumelema - lund sadama
Muhvel - muffin
Mumme - minu emme
Muskeldus - fitness
Nure - kurvameelne, tujutu
Olesk - lounge
Panik - kindalaegas
Pikaron - spagett ehk pikk makaron
Porgandik - beebiporgand
Pulktuhlid - friikartulid
Põlevik - luuleaeg
Rõõmeldi - rõõmsameelselt, meeleldi
Treping – eskalaator - eestikeelne ja seostub trepiga, mida eskalaator ju ongi liikuva trepina
Tudsik - magav/tuduv inimene
Tuulu - tolmuimeja
Tuulula - föön
Õk (õige kõik) – ok, okei (ing. keeles)