Maksu- ja tolliameti käed on Venemaalt kütust toomas käivate busside vastu sõdimisel seotud, kuna see pole seadusega keelatud.«Kas bussijuht asub paagist kütust välja pumpama ehk võõrandama, ehk teisisõnu müüma, seda me tuvastada ega tõendada ei saa, sest juhid ei tee seda piiri- ega tollitöötajate nägemisulatuses vastavas alas,» selgitas Osvet. Kui seda kuskil kilomeetrite kaugusel või metsade vahel tehakse, siis sellele jälile saada on tema sõnul võimatu. Niisuguseks jälitamistegevuseks pole ametil õigust.
«Seega standardvarustuses ja -suuruses kütusepaagi täiega võib buss mitu korda päevas üle piiri vurada, muutumata veel otseselt seaduserikkujaks,» nentis ametnik.
«Teine lugu on muidugi lisakütusepaakide või muude peidukohtadega mõnes bussis. Need jäävad tollitöötajatele kindlasti silma sõidukeid röntgenseadmete abil läbi valgustades ja siis on jutt juba teine ja lühike. Lisakütusest tuleb loobuda ja karistus järgneb ka.»
Mustale turule
Suur osa bussidega toodud diislist müüakse althõlma maha, Postimehe andmetel kasutavad mõned väiksemad bussifirmad Venemaalt toodud diislit ka kohalikel liinidel. Suure paagiga buss saadetakse Ivangorodi kütuse järele ja toodud diisel jagatakse siis näiteks oma marsruuttaksodele. See solgib omakorda ühistransporditurgu.
Lumiste sõnul on praegune Narva piiripunkt transpordivoogudele niigi kitsaks jäänud ja sestap on kütuseveobusside tegevus eriti häiriv. Äsja tegid piirivalvurid koos maanteeametiga piiripunktis kahepäevase operatsiooni.
«Selgitasime välja ka hulga busse, millele olid paigaldatud lisapaagid,» lausub ta. «Selliseid busse avastatakse pea iga päev ja need saab suunata korduvale tehnoülevaatusele. Tänu neile meetmetele täheldame praegu mõningast kütusevedajate hulga vähenemist.»
Aga enamasti on bussidel tehase originaalpaagid ja kõik vastab nõuetele: alates rahvusvahelisest veoloast ja lõpetades nn rohelise raamatuga.
Lumiste sõnul pole kahtlustki, et kütuse ülevedu suurtes bussipaakides on igal juhul kasumlikum kui kuni 100-liitrise paagiga sõiduautodega üle piiri käimine. Nii ongi sellised bussid praegu kujunenud sõiduautodest suuremaks probleemiks.
«Sõiduautode piiriületuste puhul ei tähelda me ju kaugeltki võrreldavat kasvu,» lisab Narva piiripunkti juht Lumiste. Narvalased on olnud tema sõnul piiriäris seni teerajajad ja kagupiirile pole kütusebussid veel levinud.
Piirivalvemajor on juba pöördunud oma ülemuste poole politsei- ja piirivalveametis ja loodab, et midagi kiiresti ette võetakse.
«Mõnes riigis on kehtestatud nõue, et aktsiisikaupa tohib üle toimetada juhul, kui inimene viibib kolmandas riigis 24 tundi ja rohkem,» soovitab Lumiste seadusandjatele. «Praegu asuvad lähim bensiinijaam ja kauplused piirist kilomeetri kaugusel: käid seal korra ära, pöörad otsa ringi ja tuled tagasi.»
Kahju Eesti majandusele
• Neil on hiiglaslikud kütusepaagid, millega saab Eestisse korraga tuua isegi 900 liitrit diislit.
• Riigil jääb saamata miljoneid eurosid kütuseaktsiisi.
• Kütusebussid tekitavad piirijärjekordi ning häirivad tõsiselt Eestisse sissetulevaid ja väljuvaid tellimusreise ehk turismindust laiemalt.
• Mõned bussifirmad jagavad kütuse laiali oma kohalike liinide bussidele ja solgivad nii bussindusturgu.
• Need koormavad Narva tänavaid ja piiritaristut.
• Lisaks kütuseärile võtavad kaugematest piirkondadest pärit bussid Ivangorodi kaasa nn turulisi, kes levitavad piirikaubanduse ehk odava Vene alkoholi ja sigaretid Narvast palju kaugemale.
• Toll on kütuseveobussidest juba avastanud sigarettide salakaubaveo peidikuid. Tolli kinnitusel on suurtest kütusebussidest salakauba leidmine keerulisem kui tavalistest sõiduautodest, seega kasvab ka salakaubaveo oht.
Allikas: Postimees.ee, E24.ee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar