Aprill on tulemas!

Head kuulajad! Meil on hea meel teatada, et esimene täispikk kevadkuu on õigepea algamas ja ka meie raadio meeskond on otsustanud minna stuudiost välja Piritale ja vaadata, kuidas seal kevad tuleb! Pirital teevad "Raadiohullud" intervjuu kohaliku elaniku Einoga, kes elanud Pirital viimased 40 aastat ja kes oskab rääkida sellest, milline on olnud vahelduv kevad 40 aasta jooksul Pirital. Lisaks annab Pirita Linnaosa ametnik Karmen Jõgi meile teada, mis investeeringuid plaanib Pirita lähiajal teha ja milline tuleb Pirita suvi 2012. Sellest kõigest juba 3.aprillil algusega kell 22.

Täna öösel toimub üleminek suveajale

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle suveajale, mistõttu tuleb kell 3 kellad tunni võrra edasi lükata.

Kella keeravad siseturu ühtse toimimise eesmärgil kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Küll aga ei keerata kella Venemaal, mis loobus 2011. aasta sügisel talveajale üleminekust. Tagasi talveajale läheb Eesti 28. oktoobril kell 4.

Kevad on tulekul!

Kallid raadiokuulajad!
M fm ja kogu põhjapoolkera läheb 20.märtsil üle kevadele. Nagu viimased kaks aastat on ka sel aastal M fm-il traditsiooniks olla kohal hetkel, mil märgitakse kevade algust kellaajaliselt. Seekord on selleks hommikul kell 7.14. Hommikuprogramm algab kell 6.50 ja selle jaoks vajutage paremas tulbas olevat kastikest: KUULA RAADIOT SIIT!

Mis on kevad?

Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Kevadele on iseloomulikud õhutemperatuuri kasv, maapinnal sulab lund ja veekogudel sulab jää.

Igapäevaelus arvestatakse kevadekuudeks põhjapoolkeral märts, aprill ja mai; lõunapoolkeral on kevadkuud september, oktoober ja november. Kevade algus on vastavalt 1.märts või 1.september.

Astronoomiline kevad algab kevadised pööripäeval põhjapoolkeral ja sügisesel pööripäeval lõunapoolkeral.

Meteoroloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle -10°C.

Fenoloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle 0°C.

Kevadel (Erika Esop)

Juba on niitudel kevadevärve,
päike poeb õue, metsa ja järve.
Juba on põllumees adraga kesal,
kuldnokk loob laule ja ehitab pesa.
Juba on päevadel oodatud pikkus,
peenardel tärkamas rohetav rikkus.

Šveitsis hukkus bussiõnnetuses 22 last

Eile (teisipäeva) hilisõhtul juhtus Šveitsis Valais' kantonis Belgia turismibussiga traagiline õnnetus, milles hukkus 28 inimest, neist 22 olid lapsed.

Buss sõitis kiirtee A9 tunnelis Sierre lähistel täiskiirusel vastu seina, edastab Sky News.

Bussis oli kokku 52 inimest, vigastada sai 24 sõidukis viibinut.

Belgiast Lommelist ja Heverleest pärit lapsed olid Šveitsis suusatamas. Rühm oli pärast Val d`Anniviers'is veedetud puhkust teel koju, kui õnnetus juhtus.

Politsei andmetel teised sõidukid selles õnnetuses kannatada ei saanud. Õnnetuse põhjus ei ole teada. Samuti oli ilm hea, ei sadanud lund ega olnud väga libe.

Päästjate kinnitusel buss ei süttinud. Süttimise korral oleks ohvreid rohkem ning päästetööd olnuks raskendatud.

Allikas: Postimees.ee

Kui kaua kestab Kommunistlik Hiina?

Juba üle kahe aastakümne ennustavad Lääne vaatlejad Kommunistliku Hiina kokkuvarisemist – sündmust, mis 1989. aasta Tiananmeni massimõrva ja Nõukogude Liidu lõpu kiiluvees vältimatu näis.

Aga siin me oleme, aastas 2012, ja Hiina näeb välja võimsam kui iial viimase kahe sajandi jooksul. Ja Partei kontroll maailma (nüüdseks) suuruselt teise majanduse üle tundub olevat täielik.

Pealiskaudsele pealtvaatajale tundub tõenäoliselt, et Partei sisevastuolud ja kasvav korruptsioon niidavad selle lõpuks jalust.

On tõsi, et Hiina poliitiline evolutsioon on pannud mõned Pekingi marksistlikud teoreetikud keelt sõlme väänama. Otsustage ise: «suur hiinapärane sotsialismilipp» (loe: kapitalism); «kaalukas Kolme Esindaja idee» (loe: kapitalistid võivad Parteisse astuda).

Selline valmisolek uusi ja varem keelatud ideoloogiaid omaks võtta – nimetades neid samas millekski muuks – on aga üks Partei vintskuse põhikomponente ning ühtlasi peamine põhjus, miks Tiananmen siiani kordunud ei ole.

Kui riigi tippjuhid sel nädalal Pekingisse oma kummitempel-parlamendi aastakoosolekule kogunesid, olid Partei pragmatism ja reageerimisvõime esil kui avaral vaateaknal.

Peaminister Wen Jiabao sõnavõtt 3000 Suurde Rahvapaleesse kogunenud delegaadile oli otsekui ülevaade riigi kõige pakilisematest probleemidest, sealhulgas kitsaskohtadest, mis alles viimastel kuudel ajalehepealkirjadesse on jõudnud.

Peaminister tõotas «tõsta koolibusside turvalisust» (viide mullusele koolibusside avariide seeriale maapiirkondades); ta lubas parandada õhukvaliteedi seiret võtmelise tähtsusega linnades, mida läinud aasta lõpus jõuliselt nõuti.

Laialtlevinud ja vägivaldsed maade konfiskeerimised; korruptsioon haiglates, kohtutes ja koolides; kohutav keskkonnasaaste – see kõik oli Weni nimekirjas olemas. Ja selle kõigega kavatseb valitsus lähikuudel tegemist teha.

Weni kahetunnise kõne lõpuks jäi mulje, et ei olegi olemas sellist probleemi tänapäeva Hiinas, millega Wen poleks valmis rinda pistma. Ning näis, et Partei kuulab osavõtlikult oma alamate kaebusi ja tegutseb tempos, mida ei suuda pakkuda ükski demokraatia.

Aga kui Suures Rahvapalees istujad oleksid võtnud välja Weni mulluse kõne koopia, täheldanuks nad rabavaid sarnasusi.

Sest tõesti: vaevalt oli üldse olemas mõni probleem või küsimus, mida Wen ka mullu ei lubanud lahendada. Ja tunamullu. Ja aasta enne seda.

Sest tõesti: vaevalt oli üldse olemas mõni probleem või küsimus, mida Wen ka mullu ei lubanud lahendada. Ja tunamullu. Ja aasta enne seda.

Tõele näkku vaadates on nii, et kui Wen ja enamik tema kaasaegseid tuleval aastal tipmistelt ametipostidelt taganevad, võiks nende võimuloleku kümnendi põhiprobleemi võtta kokku sellise lausega: enamik probleeme, millega nad tegemist teha lubasid, on süvenenud.

Küllap oleks ebaõiglane eeldada, et valitsus astuks kiireid edusamme sellistes üüratutes küsimustes nagu majanduslik tasakaalutus või ametnike korruptsioon, kuid mis puudutab praeguse administratsiooni konkreetseid poliitikaid, on pilt üsna segane.

Hiinas on ühed maailma parimatest keskkonnaseadustest, aga piisab pilgust aknast välja, et veenduda: vähemalt Pekingis jõustatakse neid väga viletsalt.

Veel üks kujukas näide: 2004. aastal keelustati täielikult golfirajad, säästmaks karjamaid ja vett ning tõkestamaks trendi, et «rikaste inimeste sport» ajas kodudest minema tohutul hulgal põllumehi. Keelu kehtestamise hetkel oli Hiinas ligikaudu 170 golfirada. Täna? Enam kui 600.

Ja just sellele ei saa pihta Hiina süsteemi kiitjad, kes aplodeerivad sealsete ametnike võimalustele ilma demokraatia piiranguteta otsuseid vastu võtta ja tegusid teha.

Partei valitsuse all on heasoovlike poliitikate ja kavatsuste elluviimine ka parimal juhul hüplik ja ebajärjekindel. Ja kuna altpoolt keegi asjal silma peal ei hoia, kalduvad kõikide astmete ametnikud oma vigu varjama, saavutusi üles puhuma ja ülemuste ees pugema.

Ja enamiku läinud kümnendist on Wen lubanud, et tulevad tõelised poliitilised reformid, mis võimaldavad Hiina kodanikel rohkem sõna sekka öelda, kes ja kuidas neid valitseb. Ning ka see on jäänud vaid sõnadeks.

Kui ka järgmine juhtkond ei suuda Weni lubadusi teoks teha, siis ei pruugigi minna väga kaua, kuni kannatlike Hiina kollapsi kuulutajate ennustused täide lähevad.

Copyright The Financial Times Limited 2012

USA riigieelarve oli veebruaris ajaloo suurimas puudujäägis

Kui Euroopa riigid sammuvad eelarvekärbete rada juba mitmendat aastat, siis USA jätkab ekspansiivse eelarvepoliitika viljelemist, kirjutab finantsuudiste blogi Finantsvaade.ee.

Veebruaris ületasid USA riigieelarve kulud eelarve tulusid 229 miljardi dollari võrra, mis on läbi riigi ajaloo absoluutnumbrites seni suurim eelarvedefitsiit.

Veebruarikuised maksulaekumised ulatusid 105 miljardi dollari tasemele, samas kui kulutusi tehti 334 miljardi dollari ulatuses.

Käesoleva fiskaalaasta esimese viie kuu (USA eelarveaasta algab oktoobris) eelarvedefitsiit kokku on 578 miljardit dollarit.

Sisuliselt tähendab see seda, et iga dollari kulutamiseks valitsuse poolt peab ta laenama 42 senti või isegi kuni 54 senti, kui arvesse võtta tulubaasi vähendavad maksutagastused.

Käesoleva fiskaalaasta eelarve tulude poolel moodustavad seni suurima osa eraisikute tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumised, vastavalt 48 ja 36 protsenti. Kulude poolel on suurima osakaaluga siseriikliku julgeoleku, hariduse jmt tarbeks tehtud kulutused (31 protsenti), millele järgnevad sotsiaalkindlustuse (21) ja kaitsekulutused (18 protsenti).

Riigi võlakoorma teenindamiseks kuluvate intressimaksete osakaal kogukulutustest on ligikaudu 7 protsenti. Laekumistest moodustavad riigivõla teenindamiseks suunatud kulud aga üle 11 protsenti.

Allikas: E24.ee

Tallinna võimu tasuta ühistranspordi plaan on ülimalt toores!

1.märtsi õhtul Rahvusraamatukogus peetud seminaril "Kas tasuta sõit või kaasaegne ühistransport?” leidsid osalejad, et Tallinna linnavalitsuse idee minna järgmise aasta 1. jaanuarist minna üle tasuta ühistranspordi süsteemile on liiga toores ja ilma rahalise katteallikata.

„Meie üritus avas sotsiaaldemokraatide seminaride sarja, mille eesmärgiks on koos linnakodanikega ja erinevate huvirühmadega käia läbi kõik linnaelu olulised valdkonnad ja saada sisend SDE kohalike valimiste programmi,“ ütles seminari modereerinud SDE Tallinna Kesklinna osakonna juht Hanno Matto.

Rääkides linnavõimu värskest plaanist tagada tallinlastele tasuta ühistransport juba uuest aastast märkis Matto, et ettepanek on kindlasti arutamisväärt, kuid asjaga ei pea läbimõtlematult kiirustama. „Kuidas me saame rääkida tasulisest või tasuta ühistranspordist olukorras, kui meil puudub isegi korralik Tallinna transpordi arengukava?“ küsib Matto. „Sotsiaaldemokraadid ei saa kuidagi aktsepteerida, et pealinna võim tahab nii tähtsa küsimuse omakeskis kiiruga ära otsustada – Tallinna transpordisüsteem on ikkagi riikliku tähendusega asi, seega on koostöö riigiga siin hädavajalik. Muidu võib meil tekkida olukord, kui tasuta sõit toimub seisvate trammide-bussidega. Lisaks ei ole täna põhiprobleemiks piletihind, mis on niigi üks madalamaid Euroopas, vaid eeskätt liinivõrgu ja veeremi kaasajastamine.“

Enamus seminaril esinenud spetsialistidest oli mures liiga kiire otsuste vastuvõtmise ja strateegiate või analüüside puudumise pärast. Liiklusspetsialist Marek Rannala ütles, et linnavõimu idee tasuta ühistranspordist tuli nagu välk selgest taevast, samas ei ole olemas ei mingit strateegiat ega ka mitte ühtegi numbrit – ei kuupäevasid, ei summasid, aga just neist tuleks alustada. Samuti suhtusid seminari osalejad skeptiliselt linnavõimu mõttesse, et tasuta bussi või trammiga sõit paneks autodega sõitjad rohkem ühistranspordi kasutama. Pigem võib see näitaja suureneda nende inimeste arvelt, kes praegu käivad rohkem jala, leiti seminaril.

Tallinna linnavolikogu liikme Andra Veidemanni arvates võib linnavalitsuse lähenemine kohati isegi ohtlik olla. „Kavandatav pööre pealinna ühistranspordis on väga suur samm, mis vajab eelnevat põhjaliku strateegiat, kus on kaardistatud erinevad riskistsenaariumid koos tagajärgede analüüsiga. Samuti eeldab see dialoogi erinevate huvigruppide, spetsialistide ja loomulikult riigiga. Praegu paistab, et Tallinna võimud kahjuks üritavad väga ootamatult päevavalgusele toodud plaani kiiruga läbi suruda,“ ütles Veidemann. „Nii suurejoonilised muudatused võivad toimuda ainult koostöös, muidu võib olukord hullemaks minna, kus meid aastal 2013. ootavad katkised bussid katkistel tänavatel. Kust näiteks tuleb raha projekti elluviimiseks? Abilinnapea Taavi Aas ütleb, et läheb vaja 14. miljonit eurot, samas võimalikest katteallikatest ta ei räägi.“

Lisaks Taavi Aasa esinesid seminaril Tallinna volikogu SDE fraktsiooni esimees Jaak Juske, liiklusspetsialist Marek Rannala, Harjumaa ühistranspordikeskuse spetsialist Terje Villem, Tallinna volikogu liige Andra Veidemann jt.

Allikas: Pereportaal.eu

ÜHISTRANSPORDISTREIK TALLINNAS

Tallinna autobussikoondise (TAK) teatel pidi graafiku järgi täna hommikul liinile minema 271 bussi, kuid tegelikult sõitis neist välja 28. Tramme oli liinidel 22 ning trolle kaks.

Liinil 1a sõitis kolm, liinil 5 neli, liinil 7 kaks, liinil 17 kaks, liinil 18 kolm, liinil 21a üks, liinil 27 üks, liinil 40 kolm, liinil 60 neli ning liinil 67 viis bussi.

TAKi pressiesindaja Sirje Roht mainis, et mõningal määral võib olukord muutuda pärastlõunal, kui tööle hakkavad saabuma teise vahetuse bussijuhid. Kõik liinibussid sõidavad vaba graafiku järgi.

Täna hommikul sõitis 1. trammiliinil 10 ning 4. trammiliinil 12 trammi. 6. trolliliinil liikus kaks trolli, teistel mitte ühtegi.

***

Täna hommikul ei saanud tööle ruttavad inimesed loota ühissõidukitele, sest neid liikus linnas vaid üksikuid. Seetõttu mõeldi välja muid mooduseid, kuidas ühest punktist teise jõuda.

Laagna tee ehk Lasnamäe kanali Mustakivi bussipeatus oli muutunud justkui autote peatuskohaks. Üksteise järel veeresid peatusse sõiduautod, mis võtsid peale juhi sõpru või tuttavaid. Ühe seisma jäänud auto sohver tuli uksest välja ning hüüdis kõva häälega, et kas keegi tahab sõita Majaka tänavale, ta võiks kaks inimest peale võtta. Üks noormees astuski kohe ligi ning istus sõidukisse.

Bussipeatusest veidi eemal seisi terve rida taksosid, kuid millegipärast nende järele suurt nõudlust ei olnud – ju siis peeti sellist tööle sõitmise moodust liiga kulukaks. Päristaksode taga peatus ka tavalisi sõiduautosid, mille juhid ilmselt lootsid, et keegi istub sisse ja laseb end väikese raha eest kesklinna sõidutada.

Osa ettevõtteid ja asutusi oli aga juba varakult sellele mõelnud, kuidas nende töötajad hommikul tööle ning õhtul koju saaksid.

TÄHELEPANU!

TALLINNAS ÜHISSÕIDUKID NELJAPÄEVAL EI SÕIDA!

Tööandjatele edastatud streigiteadete kohaselt peatab transpordi ametiühing 8. märtsil pealinna bussi-, trammi- ja trolliliikluse. Ühistranspordi seisak kestab ametiühingu plaanide kohaselt terve päeva, alates hommikul kell 4.00 ja lõppedes öösel kell 2.00, vahendab ERR Uudised.

Ametiühingu pressiteates märgitakse, et trammi-, trolli- ja bussijuhid teevad toetusstreigi õpetajate palganõude toetuseks ning kollektiivlepinguseaduse muudatuste vastu, mis seab ohtu transporditöötajate palgad, puhkused ja sotsiaalsed tagatised. Lisaks on neljapäeval plaanis neljatunnine toetusstreik Paides ja Pärnumaal, mis mõlemad häirivad bussiliiklust, kuid ei katkesta seda täielikult.

«Tallinna Autobussikoondise AS (TAK) sai täna kirja transpordi- ja teetöötajate ametiühingu (ETTA) juhatuse esimehelt Peep Petersonilt teatega, et ETTA juhatus on otsustanud korraldada 8. märtsil Tallinna Autobussikoondises toetusstreigi. Kirjas teatatakse, et streigis osalevad liinidel sõitvad bussijuhid ja sellega toetatakse ametiühingute keskliidu ning haridustöötajate streiginõudeid,» teatas TAKi pressiesindaja.

TAK informeeris ka Tallinna transpordiametit, et tulenevalt transpordi ametiühingu kirjast võib kujuneda olukord, kus Tallinna Autobussikoondisel ei õnnestu plaanitava toetusstreigi tõttu Tallinna transpordiametiga sõlmitud lepingut neljapäeval, 8. märtsil täies mahus täita.

«Kuidas ja mis mahus streik Tallinna linnabusside liikumist puudutab, ei ole Tallinna Autobussikoondisel käesoleval hetkel võimalik prognoosida. Informeerime linlasi niipea, kui asjaolud täpsustuvad,» lisas pressiesindaja.

Allikas: Postimees.ee